Kliimamuutused Euroopas: faktid ja arvud 

 
 
Landscape of meadow field with the changing environment - ©AP Images/European Union 2018 - EP  

Tutvuge peamiste faktide ja statistikaga Euroopa kliimamuutuste kohta: piirkondlik mõju, suurimad heitetekitajad, kasvuhoonegaaside vähendamine jpm.

Kliimamuutus on ülemaailmne probleem, kuid kuidas see Euroopas avaldub? Käesolevad faktid ja arvandmed toovad esile selle probleemi erinevad aspektid – põhjused, tagajärjed ja arengu.

 

Kliimamuutuste mõju Euroopas


Kliimamuutused juba mõjutavad Euroopat eri viisidel, sõltuvalt piirkonnast. Muutused võivad tähendada temperatuuri tõusu ja suurenevat kõrbestumist või siis kasvavat aastast sademetehulka ja üleujutuste ohtu.


Euroopa Keskkonnaagentuuri vaadeldud ja prognoositud mõju on seotud majandusega (nt turism, energeetika), keskkonnaga (nt bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, metsatulekahjud), põllumajandusega (vähenev saagikus, suurenev veenõudlus) ning samuti inimeste tervisega (kuumalainetest tingitud surmajuhtumid, laastavate tormide tekitatud kahju).

 

ELi suurimad kasvuhoonegaaside tekitajad


Euroopa Liit on Hiina ja USA järel maailmas suuruselt kolmas kasvuhoonegaaside tekitaja. Talle järgnevad India, Venemaa ja Jaapan (2015).


Kuus suurimat heitkoguste tekitajat Euroopa Liidus olid 2017. aastal Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Hispaania. Energeetika arvele langes Euroopa Liidu heitkogustest 2017. aastal 80,7%, millele järgnesid põllumajandus (8,72%), tööstusprotsessid ja toodete kasutamine (7,82%) ning jäätmekäitlus (2,75%).


Rohkem andmeid leiate meie infograafikust kasvuhoonegaaside heite kohta riikide ja sektorite kaupa ELis.

 

Kasvuhoonegaaside heite vähendamine ELis

2008. aastal seadis EL eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamine kulgeb plaanipäraselt: 2015. aastal oli kasvuhoonegaaside heide ELis võrreldes 1990. aastaga juba 22% väiksem.


2004. aastal seadis EL uue eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Keskkonnaameti aruannetest nähtub, et ELi meetmete 2017. aasta hetkeseisu alusel prognoositud vähendamisega jääb eesmärk saavutamata. Ameti prognoosi kohaselt väheneks heide 2030. aastaks ligikaudu 30%.


Vaata meie infograafikut ELi edusammude kohta kliimamuutustega seoses 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamisel.