Kuidas tegeleda kliimamuutusega – ELi lahendused
Euroopa Liidu jaoks on kliimamuutuse vastane võitlus väga oluline. Loe, kuidas tegelevad Euroopa Liit ja Euroopa Parlament selle probleemiga.
Globaalse soojenemise leevendamine
Alates tööstusrevolutsioonist on globaalne keskmine temperatuur tõusnud märkimisväärselt. Viimane kümneaastane periood (2011-2020) on kõige soojem seni mõõdetud kümneaastane periood ajaloos – 20 soojemast aastast 19 on leidnud aset pärast 2000. aastat.
Copernicuse kliimamuutuste teenuse andmetel oli 2022. aasta suvi Euroopa seni kõige soojem suvi ning 2022. aasta soojuselt teine aasta. Kogutud andmed viitavad sellele, et nende kliimarekordite põhjuseks on inimtegevusest pärinev kasvuhoonegaaside heide.
Võrreldes olukorraga 19. sajandi lõpus on globaalne keskmine temperatuur tõusnud 0,95-1,20°C võrra. Teadlaste hinnangul tooks temperatuuri tõus üle 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega kaasa katastroofilised tagajärjed kliimale ja keskkonnale.
Seetõttu on rahvusvaheline üldsus ühel meelel, et globaalse temperatuuri tõus tuleb hoida alla 2°C.
Miks on Euroopa Liidu tegevus oluline?
Kliimamuutused mõjutavad Euroopat
Kliimamuutused juba mõjutavad Euroopat eri viisidel, mis sõltuvalt piirkonnast võib tuua kaasa elurikkuse kahanemise, metsatulekahjud, väheneva viljasaagi ja kõrgemad temperatuurid ning mõjutada inimeste tervist.
EL on suur kasvuhoonegaaside tekitaja
2019. aastal oli Euroopa Liit Hiina ja USA järel suuruselt neljas kasvuhoonegaaside tekitaja maailmas. ELi kasvuhoonegaaside heite osakaal maailmas langes 15,2%-lt aastal 1990 7,3%-le aastal 2019.
Vaata ka meie infograafikuid kliimamuutuse kohta Euroopas.
EL on ÜRO kliimaläbirääkimiste pühendunud liige
EL on ÜRO kliimaläbirääkimistel üks võtmemängijatest ning on allkirjastanud Pariisi kliimakokkuleppe. Kõik ELi riigid on samuti alla kirjutanud, kuid nad kooskõlastavad oma seisukohti ja seavad ühiseid CO2 heite vähendamise eesmärke ELi tasandil.
Pariisi kliimakokkuleppe kohaselt on Euroopa Liit kohustatud vähendama heitgaaside hulka 2030. aastaks vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. 2021. aastal seati uus eesmärk – vähendada heitgaaside hulka vähemalt 55% 2030. aastaks ning saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
Heida pilk meie kliimaläbirääkimiste ajajoonele.
ELi pingutused tasuvad ära
2008. aastal seadis EL eesmärgiks vähendada 2020. aastaks heitgaaside hulka 20% võrreldes 1990. aasta tasemega. 2019. aastaks oli heitgaaside kogus langenud üle 24% ning 2020. aastaks 31%, osaliselt Covid-19 pandeemia tõttu. 2021. aastal seati uued eesmärgid.
Vaata meie infograafikut ELi edusammudest 2020. aasta kliimaeesmärkide saavutamisel.
Euroopa roheline kokkulepe
2021. aastal tegi EL 2050. aastaks kliimaneutraalsuse ehk nullheidete saavutamise eesmärgi seaduslikult siduvaks. Ühtlasi seadis EL vahe-eesmärgiks vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55%.
Nullheidete saavutamise eesmärk on sisse kirjutatud ka Euroopa kliimaseadusesse. Euroopa roheline kokkulepe on ELi tegevuskava 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
ELi rohelise kokkuleppe eesmärke aitab saavutada õigusaktide pakett “Eesmärk 55”, mille esitas Euroopa Komisjon juulis 2021.
EL töötab ka 2050. aastaks ringmajanduse saavutamise nimel, luues jätkusuutliku toidusüsteemi ning kaitstes elurikkust ja tolmeldajaid.
Rohelise kokkuleppe rahastamiseks esitas Euroopa Komisjon 2020. aasta jaanuaris kestliku Euroopa investeerimiskava, mille eesmärgiks on meelitada vähemalt triljoni euro jagu avaliku ja erasektori investeeringuid järgmise kümne aasta jooksul.
Investeerimiskava alla kuuluv õiglase ülemineku mehhanism on loodud toetama piirkondi ja kogukondi, mis on rohepöördest enim mõjutatud, nagu näiteks kivisöest sõltuvad piirkonnad.
Loe lähemalt rohelise kokkuleppe kohta.
ELi meetmed kasvuhoonegaaside vähendamiseks
Euroopa Liit on eri valdkondades võtnud kasutusele erinevaid meetmeid kasvuhoonegaaside vähendamiseks.
Elektrijaamad ja tööstus
Vähendamaks heitkoguseid elektrijaamades ja tööstuses, on Euroopa Liit loonud esimese suurema süsinikuturu. Heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames peavad ettevõtted ostma loa CO2 heite tekitamiseks, seega mida vähem heiteid ettevõtted tekitavad, seda vähem nad maksma peavad. HKS hõlmab 40% ELis tekitatud heitest.
Euroopa rohelise kokkuleppega võttis EL endale kohustuse CO2 heidet veelgi piirata ja seetõttu ajakohastas EL heitkogustega kauplemise süsteemi, vähendamaks CO2 heiteid tööstusest 2030. aastaks 62%. Täiendatud heitkogustega kauplemise süsteem (HKS II) hõlmab alates 2027. aastast kasvuhoonegaaside heiteid ehitusest, maanteetranspordist ja meretranspordist.
Ehitus, põllumajandus ja jäätmekäitlus
Sektorites, mis veel HKSi alla ei kuulu, nagu ehitus, põllumajandus ja jäätmekäitlus, vähendab EL CO2 heidet jõupingutuste jagamise kaudu ELi riikide vahel. Et täita õigusaktide paketis „Eesmärk 55“ ettenähtu, plaanib EL nende sektorite CO2 heite vähendamise eesmärki 2030. aastaks suurendada 29%-lt 40%-le.
Transport
Euroopa Parlament toetas 2022. aasta juuni täiskogul ettepanekut viia uute autode ja kaubikute CO2 heide 2035. aastaks nulli.
Samuti hääletas parlament selle poolt, et laiendada HKSi kõigile Euroopa Majanduspiirkonnast väljuvatele lendudele. 2023. aasta aprilli täiskogul võttis parlament vastu muudetud ettepaneku kaotada järk-järgult lennunduse tasuta saastekvoodid 2026. aastaks ja edendada säästvate lennukikütuste kasutamist.
Metsaraie ja maakasutus
Euroopa Liit tahab kasutada ka metsade rolli CO2 sidumisel, et võidelda kliimamuutuse vastu. 2023. aasta kevadel võttis parlament vastu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse muudatused, millega seatakse liidu LULUCF sektorile senisest 15% kõrgem kasvuhoonegaaside netosidumise 2030. aasta eesmärk.
Import leebemate kliimareeglitega riikidest
2023. aasta aprilli täiskogul võttis parlament vastu süsiniku piirimehhanismi eeskirjad, millega kehtestatakse süsinikumaks väljaspool ELi toodetud CO2 heidet tekitavatele kaupadele. Eesmärgiks on heidutada tööstuse kolimist leebemate kliimareeglitega riikidesse.
Loe rohkem ELi meetmetest kasvuhoonegaaside vähendamiseks.
Taastuvenergia ja energiatõhususe edendamine
Energia on ELi suurim kasvuhoonegaaside heite allikas. Energiatõhususe parandamine ja puhtama energia tootmine aitavad saavutada ELi kliimaeesmärke ja vähendada sõltuvust impordist.
2023. aasta septembris toetas parlament taastuvenergia kasutamise edendamist. Taastuvate energiaallikate osakaal ELi energia lõpptarbimises peaks 2030. aastaks suurenema 42,5%-ni, samas kui üksikud riigid peaksid seadma eesmärgiks 45%.
2023. aasta juulis toetas parlament ELi energiatõhususe eesmärke: vähendada nii primaar- kui ka lõppenergia tarbimist ELis vähemalt 11,7% (võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga).
Kestliku ja ringmajanduse loomine 2050. aastaks
Euroopa rohelises kokkuleppes ette nähtud kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks tähendab toodete kogu olelusringi läbivaatamist, säästva tarbimise ja ringmajanduse edendamist. See peaks vähendama ressursside tarbimist, jäätmeid ja kasvuhoonegaaside heidet.
ELi ringmajanduse tegevuskava hõlmab mitmeid valdkondi:
- pakendamine ja plastik
- jätkusuutlikud tekstiilid
- elektroonika ja IKT
- ehitus ja hooned
- akud ja sõidukid
- toiduahel
- kriitilise tähtsusega toorained
- kauba parandamine ja taaskasutamine
Loe rohkem ELi meetmetest ringmajanduse saavutamiseks.
Kliimamuutustega võitlemine elurikkuse säilitamise ja looduse taastamise abil
Looduslike ökosüsteemide taastamine ja elurikkuse säilitamine on oluline kliimamuutuste leevendamiseks, süsiniku sidumiseks ja ühiskonna kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks muutmiseks.
Metsadel on oluline roll CO2 sidumisel ja heite kompenseerimisel. 2023. aasta aprilli täiskogul võttis parlament vastu eeskirjad, millega tagatakse, et ELi imporditud kaubad ei ole põhjustanud metsade raadamist ega metsade seisundi halvenemist kusagil maailmas.
Lisateave
-
(ava uuel vahelehel)
Euroopa Komisjon: kliimameetmed
-
(ava uuel vahelehel)
ELi Nõukogu:
kliimamuutused
-
(ava uuel vahelehel)
Euroopa Keskkonnaamet
-
(ava uuel vahelehel)
Vaata intervjuud keskkonnakomisjoni eesistuja Pascal Canfiniga
- Teabeleht: võitlus kliimamuutuste vastu
