Kuidas tegeleda kliimamuutusega – ELi lahendused 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Kliimamuutus põhjustab jäämägede sulamise ning mereveetaseme tõusu. Photo by Ezra Comeau-Jeffrey on Unsplash  

Euroopa Liidu jaoks on kliimamuutuse vastane võitlus väga oluline. Loe, kuidas tegelevad Euroopa Liit ja Euroopa Parlament selle probleemiga.

Alates tööstusrevolutsioonist on globaalne keskmine temperatuur tõusnud märkimisväärselt. Viimane kümneaastane periood (2009-2018) on kõige soojem seni mõõdetud periood ajaloos – 18 soojemaist aastast 17 on leidnud aset pärast 2000. aastat.

 

Copernicuse kliimamuutuste teenuse andmetel oli 2019. aasta ka kõige soojem mõõdetud aasta Euroopas. Suur osa kogutud andmetest viitavad asjaolule, et kliimamuutus on inimtekkeline.

 

Võrreldes olukorraga 19. sajandi lõpus, on globaalne keskmine temperatuur tõusnud 0,91-0,96° C võrra. Teadlaste hinnangul tooks temperatuuri tõus üle 2°C tööstusrevolutsiooni eelsest tasemest kaasa ohtlikud ja katastroofilised tagajärjed kliimale ja keskkonnale.

 

See on põhjuseks, miks rahvusvaheline üldsus soovib hoida globaalse soojenemise alla 2°C tõusu.

 

Miks on Euroopa Liidu tegevus oluline?

Euroopa Liit on Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel Hiina ja USA järel suuruselt kolmas kasvuhoonegaaside tekitaja. Suurimaks kasvuhoonegaaside tekitajaks Euroopa Liidus on energiasektor, mis moodustas 2017. aastal 80,7 protsenti tekitatud heitkogustest.

 

Kuigi kliimamuutus mõjutab kõiki ELi riike erinevalt, ei ole ükski riik tagajärgede eest kaitstud. Vahemere piirkonnas saab suure tõenäosusega olema rohkem kuumarekordeid ning madalam sademete hulk, samal ajal kui Kontinentaal-Euroopa piirkonnas on suurem oht metsapõlengutele ja jõgede üleujutustele. Seetõttu on oluline, et kasutusele võetakse ühised kliimamuutuse leevendusmeetmed.

 

Euroopa Liidu jõupingutused on juba ära tasunud. 2008. aastal seadis EL eesmärgiks vähendada 2020. aastaks heitgaaside hulka 20 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemega. See eesmärk saavutati enneaegselt, sest 2015. aastaks oli EL vähendanud kasvuhoonegaaside hulka koguni 22 protsenti.

 

Vaata ka meie infograafikuid kliimamuutuse kohta Euroopas.

 

Euroopa Liit ja rahvusvaheline kliimapoliitika

Euroopa Liit mängib olulist rolli ÜRO kliimaläbirääkimistel. 2015. aastal ratifitseeris EL Pariisi kliimakokkulepe, mis on esimene üldkehtiv kliimamuutusega tegelev kokkulepe. Selle eesmärgiks on aeglustada kliimamuutust, hoides globaalse temperatuuri tõus 1.5°C juures, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajastuga.

 

Pariisi kokkuleppe kohaselt on Euroopa Liit kohustatud vähendama heitgaaside hulka 2030. aastaks vähemalt 40 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemega. Lisaks on Euroopa Liit rohelise kokkuleppe raames võtnud eesmärgiks saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050. Selle saavutamiseks on kasutusele võetud mitmeid meetmeid.

 

Euroopa roheline kokkulepe

2019. aasta novembris kuulutas Euroopa Parlament välja kliima hädaolukorra, ning nõudis Euroopa Komisjonilt kliimaeesmärkide süvalaiendamist kõikidesse ettepanekutesse, et tagada kasvuhoonegaaside märkimisväärne vähenemine.

 

Vastuseks nõudmistele tegi Ursula von der Leyeni juhitud komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe ettepaneku, mis on tegevuskava saavutamaks süsinikuneutraalne Euroopa aastaks 2050. Üks leppe eesmärkidest on ELi kliimaseaduse loomine, mis looks õigusliku raamistiku kliimaküsimuste jaoks.

 

Euroopa Liidu plaan luua rohelisem ja jätkusuutlikum Euroopa hõlmab mitmeid eri valdkondi ning omab eesmärke nagu: bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisliku toidusüsteemi tagamine, ringmajanduse ja roheliste investeeringute edendamine ning tööstuste aitamine rohelise pöörde tegemisel, leevendades samal ajal pöörde sotsiaal-majanduslikke mõjusid töötajate ja kogukondade jaoks.

 

Loe lähemalt rohelise leppe kohta.

 

ELi kliimategevuse rahastamine

Rohelise kokkuleppe rahastamiseks pakkus Euroopa Komisjon 2020. aasta jaanuaris välja kestliku Euroopa investeerimiskava, mille eesmärgiks on meelitada vähemalt triljoni euro jagu avaliku ja erasektori investeeringuid järgmise kümne aasta jooksul.

 

Investeerimiskava alla kuuluv õiglase ülemineku mehhanism on loodud toetama piirkondi ja kogukondi, mis on enim mõjutatud rohelisest pöördest, nagu näiteks kivisöest sõltuvad piirkonnad.

 

Toetamaks investeeringuid keskkonnasõbralike tegevustesse ning vältimaks rahastuse minemist rohepestud projektidele, mis ei ole tegelikult keskkonnasõbralikud, on Euroopa Liit võtnud vastu uued eeskirjad määratlemaks rohelisi ja keskkonnasõbralike tegevusi.

Kasvuhoonegaaside vähendamine

Euroopa Liit on eri valdkondades võtnud kasutusele mitmeid erinevaid mehhanisme kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

 

Vähendamaks heitkoguseid elektrijaamades ja tööstuses, on Euroopa Liit loonud esimese suurema süsinikuturu. Heitkogustega kauplemise süsteemi raames peavad ettevõtted ostma loa CO2 gaaside tekitamisel, seega mida vähem heitkoguseid ettevõtted tekitavad, seda vähem nad maksma peavad. See süsteem tegeleb 45 protsendiga ELis tekitatud heitgaasidega.

 

Teiste sektorite puhul, nagu ehitus ja põllumajandus, saavutatakse vähendamine läbi riiklike heitkoguste sihtmärkide, mida arvutatakse lähtuvalt riigi SKTst inimese kohta.

 

Maanteetranspordi osas toetas Euroopa Parlament 2019. aasta alguses seadusandlust vähendada 2030. aastaks CO2 heitmeid 37,5 protsendi võrra uute autode, 31 protsendi võrra kaubikute ja 30 protsendi võrra uute veoautode jaoks.

 

Euroopa Liit tahab kasutada ka metsade CO2 neeldumisjõudu, et võidelda kliimamuutuse vastu. 2017. aastal hääletasid parlamendiliikmed määruse poolt ennetamaks heitkoguste teket, mis tuleneb metsade raadamisest ning maakasutuse muutusest.


 

Loe lisaks, mis meetmeid kasutab Euroopa Liit, et vähendada kasvuhoonegaase.

 

Energiaväljakutsega tegelemine

Euroopa Liit võitleb kliimamuutuse vastu ka uue, keskkonnahoidliku energiapoliitikaga, mille parlament võttis vastu 2018. aastal. Selle prioriteetideks on suurendada taastuvenergia tarbimist 32 protsendini aastaks 2030 ning luua võimalusi inimestele toota omaenda rohelist energiat.

 

Lisaks tahab Euroopa Liit parandada energiakasutuse tõhusust 32,5 protsenti aastaks 2030 ning on sellega seoses võtnud vastu õigusakte hoonete ja majapidamisseadmete osas.
 

Loe, kuidas Euroopa Liit edendab keskkonnahoidliku energia kasutamist.