Plast ookeanis: faktid, mõju ja ELi uued eeskirjad
Infograafikutest saate ülevaate ookeani sattunud plastist ja selle mõjust, samuti ELi tegevusest plastprügi vähendamisel meredest.
Kõikjal mererandades ja ookeanides võib näha, millised tagajärjed on ühekordselt kasutatavat plasti soosival tarbimiskultuuril. Plastprügi reostab ookeane üha enam ning ühe prognoosi kohaselt on aastaks 2050 ookeanides plasti kaalult rohkem kui kala.
Plastprügi on üks seitsmest põhivaldkonnast, mida Euroopa Komisjon peab ülimalt oluliseks ringmajanduse saavutamiseks ELis 2050. aastaks. Lisaks Euroopa strateegiale plasti kohta ringmajanduses, mis lõpetaks mikroplastide kasutamise järk-järgult, oodatakse komisjonilt selle aasta lõpus täiendavaid ettepanekuid plastijäätmete, sealhulgas mikroplastide kõrvaldamiseks.
Loe lisaks ELi tegevuste kohta plastireostuse vähendamiseks.
Euroopa Parlament kiitis 27. märtsil 2019 täiskogu istungil heaks uued eeskirjad. Nendega piiratakse kümmet liiki ühekordsete plasttoodete kasutamist, mis Euroopa rannikuid enim reostavad. Need ja kaduma jäänud kalapüügivahendid kokku moodustavad mereprügist 70%.
Probleem
Lisaks sellele, et plast reostab randu, kahjustab see ka mereloomi, kes jäävad suurematesse plastitükkidesse kinni ja peavad väiksemaid ekslikult toiduks. Plastosakeste neelamine võib takistada nende tavapärase toidu seedimist ja viia organismi mürgiseid keemilisi saasteaineid.
Toiduahela kaudu söövad plasti ka inimesed. Selle mõju tervisele ei ole teada.
Mereprügi põhjustab majanduslikku kahju merest sõltuvatele sektoritele ja kogukondadele, kuid ka tootjatele: ainult umbes 5% plastpakendite väärtusest jääb majandusse, ülejäänu visatakse sõna otseses mõttes minema. Seega on vaja panna suuremat rõhku ringmajandusele.
Ühekordselt kasutatavate plastide keelustamine ELis
Kõige parem oleks ennetada plasti sattumist ookeani. Lõviosa mererannalt leitud prügist moodustavad ühekordselt kasutatavad plastesemed: ligi pool kogu mereprügist koosneb sellistest toodetest nagu plastist söögiriistad, joogipudelid, sigaretikonid ja vatitikud.
Probleemiga võitlemiseks on EL kehtestanud ühekordse kasutusega plastesemete keelu, mida saab kergesti asendada muust materjalist toodetega: vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide pulgad. Euroopa Parlamendi liikmed lisasid nimekirja ka oksüdantide toimel lagunevad plastesemed ja polüstüreenist valmistatud kiirtoidunõud.
Muude plasttoodete vähendamiseks kiideti heaks järgmised meetmed:
- Laiendatud tootjavastutus, eriti tubakatootjate puhul, et kohaldada „saastaja maksab“ põhimõtet senisest rangemalt. Uus kord hakkab kehtima ka kalapüügivahenditele. Sellega tagatakse, et merel kaduma jäänud võrkude kogumise eest maksavad tootjad, mitte kalurid.
- Eesmärk jõuda 2029. aastaks selleni, et joogipudelitest kogutakse kokku 90 % (näiteks tagatisrahasüsteemide abil).
- Suurendada ringlussevõetava materjali osakaalu plastpudelites 2025. aastaks 25 %-ni ja 2030. aastaks 30%-ni.
- Filtriga tubakatoodetel, plasttopsidel, hügieenisidemetel ja niisketel salvrättidel peab olema märgistus, mis teavitab kasutajat nende sobilikust kõrvaldamisest.
- Teadlikkuse tõstmine.
Mereprügi mõju kalandusele
25. märtsil vastu võetud resolutsioonis kutsub Euroopa Parlament välja töötama meetmeid mereprügi viivitamatuks vähendamiseks, sh suuremaid piiranguid ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastidele ja keskkonda sääsvatest materjalidest valmistatud kalapüügivahendite kasutuselevõttu.
Parlamendiliikmed rõhutasid, et mereprügi kahjustab ökosüsteeme ja tarbijaid, samuti ka kalapüüki ja kalureid.
730 tonni jäätmeid
visatakse iga päev Vahemerre
Kalandus- ja vesiviljelusjäätmed moodustavad mereprügist 27%. Võitlemaks püügivahendite kaotamise (ingl. k. "ghost gear") nähtuste vastu merel, soovivad parlamendiliikmed innustada keskkonnasõbralike kalapüügivahendite väljatöötamist, aruandlust ja jälgimist ning investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Samuti kutsuvad nad komisjoni üles tegema ettepaneku vahtpolüstüroolist mahutite, pakendatud kalandustoodete jm ebavajaliku plasti ja pakendi kaotamiseks.
Parlamendiliikmed soovivad näha merevisiooni sidumist ka Euroopa roheleppega, bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga ja põllumajandusettevõtete strateegiaga ning kutsuvad komisjoni üles kiirendama ringmajanduse arengut kalandus- ja vesiviljelussektoris.
Facebook Live intervjuu raportöör Catherine Chambaudiga (Renew Europe, Prantsusmaa).
