ELi rahvatervise parandamise meetmed 

 
 
Owen Beard / Unsplash  

EL aitab rahvatervise parandamisele kaasa nii rahaliste vahenditega kui ka õigusaktidega, milles käsitletakse selliseid valdkondi nagu toit, haigused, õhu puhtus ja muu.

Miks on vaja ELi tasandil tervishoiupoliitikat?

Tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse korraldamise ja tagamise eest vastutavad eeskätt liikmesriikide valitsused. ELi ülesanne on täiendada ja toetada liikmesriike eurooplaste tervise parandamisel, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalsema Euroopa poole liikumisel.

Tööturu suundumused ning inimeste ja kaupade vaba liikumine siseturul nõuavad rahvatervise küsimuste kooskõlastamist. ELi rahvatervise poliitika on aidanud liikmesriikidel vahendeid koondada ja lahendada selliseid ühiseid probleeme nagu antimikroobikumiresistentsus, ennetatavad kroonilised haigused ja vananeva elanikkonnaga seotud probleemid.

EL annab välja soovitusi ning on inimeste kaitsmiseks vastu võtnud seadused ja normid, mis hõlmavad tervishoiutooteid ja -teenuseid (näiteks farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed, e-tervis) ning patsiente (patsiendiõigused piiriüleses tervishoius).

ELi terviseprogramm

Tegevust rahastatakse ELi terviseprogrammist, mis soodustab koostööd ning edendab hea tervise ja tervishoiu strateegiaid.

Praegune terviseprogramm hõlmab aastaid 2014–2020 ja selle eelarve on 450 miljonit eurot. Programmi eesmärk on

  • propageerida tervislikku elulaadi
  • kaitsta ELi elanikke piiriüleste terviseohtude eest
  • hõlbustada juurdepääsu kvaliteetsele ja turvalisele tervishoiule
  • aidata kaasa jätkusuutlikele tervishoiusüsteemidele.

Tervishoiuga seotud rahalised vahendid ühendatakse järgmises ELi pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) alla.

Terviseküsimustele eraldatakse rahalisi vahendeid ka teadusuuringute raamprogrammist „Horisont 2020“, ELi ühtekuuluvuspoliitika raames ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist.

Ravimid ja meditsiiniseadmed

EL reguleerib ravimitele müügilubade andmist ja ravimite klassifitseerimist Euroopa ravimite reguleerimisvõrgustiku abil Euroopa Ravimiameti, riiklike reguleerivate asutuste ja Euroopa Komisjoni vahelise partnerluse kaudu. Toodete ohutust jälgitakse edasi ka pärast seda, kui need on müügiloa saanud ja turule lastud.

Kehtivad konkreetsed ELi eeskirjad, mis käsitlevad lastele mõeldud ravimeid, haruldasi haigusi, uudseid ravimeid ja ravimi kliinilisi uuringuid. ELil on ka eeskirjad võltsitud ravimite vastu võitlemiseks ja ravimitega kauplemise kontrollimiseks.

Euroopa Parlamendi liikmed võtsid 2017. aastal vastu uued eeskirjad meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste in vitro diagnostikaseadmete (näiteks südameklapid või laboriseadmed) kohta, et käia kaasas teaduse arenguga, parandada ohutust ja tagada suurem läbipaistvus.

Kuna kanepi raviotstarbel kasutamise eeskirjad on ELi liikmesriikides väga erinevad, nõudis Euroopa Parlament 2019. aastal kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi ja piisavalt rahastatud teadusuuringuid.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus välismaal viibimise korral

Euroopa ravikindlustuskaart tagab, et ELi elanikel on juurdepääs meditsiiniliselt näidustatud riiklikule arstiabile ajutise viibimise ajal (kas ärireis, puhkus või välismaal õppimine) kõikides ELi liikmesriikides ning Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis. Vajalikku arstiabi tuleb osutada samadel tingimustel ja sama hinnaga (mõnes riigis tasuta) kui selles riigis kindlustatud isikutele.

Tervise edendamine ja haiguste vastu võitlemine

EL tegutseb tervise edendamise ja haiguste ennetamise nimel sellistes valdkondades nagu vähktõbi, vaimne tervis ja haruldased haigused ning annab haiguste kohta teavet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kaudu.

ELis sureb igal aastal tubakatarbimise tagajärjel ligi 700 000 inimest. 2016. aastal hakati kohaldama tubakatooteid käsitlevat ajakohastatud ELi direktiivi, mille eesmärk on muuta tubakatooted noortele vähem atraktiivseks. Nõukogu 2009. aasta soovituses suitsuvaba keskkonna kohta kutsutakse ELi liikmesriike üles kaitsma inimesi tubakasuitsu eest avalikes kohtades ja tööl.

Ligi 30 miljonit eurooplast põeb harvik- või komplekshaigust. Et aidata haigusi diagnoosida ja ravida, lõi EL 2017. aastal Euroopa tugivõrgustikud (ERN). 24 virtuaalvõrgustikku koondavad eri riikide spetsialiste, kes tegelevad erinevate küsimustega, näiteks patsiendi ohutuse või antimikroobse resistentsuse ennetamise valdkonnas.

Antimikroobikumiresistentsus on tõusuteel. See on antibiootikumide liigse kasutamise, ravimite sobimatu kasutuselt kõrvaldamise ja uute antibiootikumide vähese väljatöötamise tagajärg. Antimikroobikumiresistentsus põhjustab ELis ligikaudu 33 000 surmajuhtumit aastas. Antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist käsitlev ELi 2017. aasta tegevuskava eesmärk on suurendada teadlikkust, edendada paremat hügieeni ja ergutada teadusuuringuid. 2018. aastal võeti vastu uus määrus veterinaarravimite kohta, et piirata antibiootikumide kasutamist põllumajanduses ja peatada antimikroobikumiresistentsuse levik loomadelt inimestele.

Mitmes ELi liikmesriigis on esinenud vaktsineerimisega välditavate haiguste, näiteks leetrite puhanguid, kuna vaktsineeritute arv on vähenenud. Euroopa Parlamendi liikmed nõuavad 2018. aastal vastu võetud resolutsioonis vaktsineerimisprogrammi paremat ühtlustamist ELis, suuremat läbipaistvust vaktsiinide tootmisel ja vaktsiinide ühist hankimist, et hindu alandada.

Puhtam õhk, puhtam vesi

Halb õhukvaliteet on peamine keskkonnateguritest tingitud enneaegse surma põhjus Euroopas. EL on alates 1970. aastate algusest võtnud meetmeid kahjulike ainete heidete vähendamiseks. 2016. aastal võeti vastu uus direktiiv, milles kehtestatakse peamiste õhusaasteainete, näiteks lämmastikoksiidide heitkoguste rangemad siseriiklikud piirnormid, et vähendada nende ainete mõju tervisele võrreldes 2005. aastaga.

Veepoliitika raamdirektiiviga kaitstakse ELi vett. Direktiivis käsitletakse kõiki põhja- ja pinnaveekogusid, sealhulgas jõgesid, järvi ja rannikuvett.

ELi liikmesriigid jälgivad suplusvee kvaliteeti suplusvee direktiivi abil. EL ajakohastab ka joogiveedirektiivi, et veelgi parandada joogivee kvaliteeti ja kättesaadavust ning vähendada samas pudelivee tarbimisest põhjustatud jäätmeid.

Ohutu toit

ELil on eeskirjad, mis tagavad toiduohutuse kõrge taseme toiduainete tootmise ja turustamise kõigis etappides. 2017. aastal tõhustati ametlikke kontrolle kogu toidutarneahela ulatuses.

Olemas on hügieeni erieeskirjad

  • loomse päritoluga toodete,
  • toidu saastumise (saasteainete, nagu nitraatide, raskmetallide või dioksiinide piirnormid),
  • uuendtoidu (mikroorganismidest toodetud või uue algse molekulaarstruktuuriga toit) ning
  • toiduga kokkupuutuvate materjalide (nt pakkematerjalid ja lauanõud) kohta.

Samuti on ELil range õigusraamistik söödas ja toidus kasutatavate geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) kasvatamiseks ja turustamiseks. Euroopa Parlament pöörab erilist tähelepanu võimalikele terviseohtudele ning on vastu uutele geneetiliselt muundatud taimedele (nt sojaoad) loa andmise kavadele.

Euroopa Parlamendi liikmed võtsid 2019. aastal vastu raporti selle kohta, kuidas parandada pestitsiidide säästvat kasutamist, ning toetas oma erikomisjoni raportit, milles nõuti loaandmise menetluse suuremat läbipaistvust.

Kuna üha rohkem tarbijaid ostab mahepõllumajanduslikku toitu, ajakohastas EL 2018. aastal oma mahepõllumajandust käsitlevaid norme, et tagada rangem kontroll ja vältida tõhusamalt saastumist.

Tervislikud töökohad

ELi õigusaktidega on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuded, et kaitsta teid töökohal. Liikmesriigid võivad kohaldada ka rangemaid sätteid. Olemas on erisätted seadmete kasutamise, rasedate ja noorte töötajate kaitse ning kokkupuute kohta müra või konkreetsete ainetega, nagu kantserogeenid ja mutageenid.

Euroopa vananev tööjõud ja pensioniea tõstmine tekitavad tervishoiusüsteemile probleeme. Euroopa Parlamendi liikmed võtsid 2018. aastal vastu meetmed, mille abil aidata vigastada saanud või krooniliste terviseprobleemidega töötajatel tööd säilitada ja neid uuesti tööellu integreerida. Meetmed hõlmavad oskuste arendamise programme, mille kaudu töökohti kohandatavamaks muuta, paindlike töötingimuste võimaldamist ning töötajate toetamist (nt juhendamise või psühholoogi ja terapeudi abil).

Kaasav ühiskond

Et tagada puuetega inimeste täielik osalemine ühiskonnas, kiitis parlament 2019. aastal heaks Euroopa ligipääsetavuse akti. Uute õigusnormide eesmärk on tagada kogu ELis eakatele ja puuetega inimestele ligipääs sellistele igapäevastele toodetele ja põhiteenustele nagu nutitelefonid, arvutid, e-raamatud, piletimüük, registreerimisautomaadid ja sularahaautomaadid.

Lisateave ELi sotsiaalpoliitika kohta