Euroopa Parlamendi võitlus soolise võrdõiguslikkuse eest ELis  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Euroopa Liit on oma asutamisest alates seisnud soolise võrdõiguslikkuse eest.  

Uuri lähemalt, kuidas EL ja Euroopa Parlament naiste õiguste eest võitlevad ning edendavad soolise võrdõiguslikkuse eesmärke tööturul, poliitikas ja mujal.

Mida teeb EL soolise ebavõrdsuse kaotamiseks?

Euroopa Liit on oma asutamisest alates seisnud soolise võrdõiguslikkuse eest ning edendanud sotsiaalsemat Euroopat.

EL võtab vastu õigusakte, teeb ettepanekuid, aitab vahetada teavet ja häid tavasid ning rahastab liikmesriikide meetmeid. ELi soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted kujundati Euroopa Kohtu otsustega. Euroopa Parlament võtab korrapäraselt vastu algatusraporteid soolise võrdõiguslikkuse kohta, nõudes rohkem pingutusi soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks.

Euroopa Parlament on alati olnud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamisel väga aktiivne ning parlamendis on alaline naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon. Iga aasta 8. märtsil tähistab Euroopa Parlament rahvusvahelist naistepäeva ja suurendab ürituste korraldamisega inimeste teadlikkust.


2022. aasta jaanuaris vastu võetud resolutsioonis nõudsid parlamendiliikmed uue ELi Nõukogu formaadi loomist, kus omavahel kohtuksid soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavad ministrid ja riigisekretärid. Parlamendiliikmed loodavad, et selline uus ELi Nõukogu korraldus aitab edendada olulisi soolise võrdõiguslikkuse algatusi, nagu näiteks Istanbuli naistevastase vägivallaga võitlemise konventsiooni ratifitseerimine.

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni hindamaks naiste õiguste arenguid viimase 25 aasta jooksul. Parlamendiliikmed väljendasid muret tagasilöökide pärast mõndades ELi riikides ning ohu pärast, et sooline võrdõiguslikkus võib nende tegevuskava veelgi allapoole nihutada. Parlament kutsus üles Euroopa Komisjoni tagama, et naiste õiguseid võetakse arvesse kõigis nende ettepanekutes, et arendada konkreetsed plaanid vähendamaks naiste vaesusetaset ning suurendada püüdluseid palgalõhe kaotamisel.

Uuri lähemalt ELi tegevuste kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Soolise võrdõiguslikkuse nädal Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlament kehtestas 2020. aastal iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse nädala. See annab parlamendi komisjonidele võimaluse käsitleda arutlusel olevaid küsimusi soolise võrdõiguslikkuse vaatenurgast. Tutvu kõikide oktoobris toimuvate arutelude veebiülekannetega.

Naiste seksuaal- ja reproduktiivõigused

2021. aasta juunis võttis Euroopa Parlament vastu aruande, mis julgustab ELi riike kaitsma ja parandama naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist. Parlamendiliikmed tahavad universaalset ligipääsu ohutule ja seaduslikule abordivõimalusele, kõrgetasemelistele rasestumisvastastele vahenditele ning seksuaalkasvatusele põhi- ja keskkoolides. Samuti nõudsid nad käibemaksuvabastust mensturatsioonitarvetele.

2022. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament vastu III soolise tegevuskava, mille eesmärk on edendada seksuaal- ja reproduktiivset tervist ja õiguseid väljaspool ELi ning tagada sellele ELi riikides universaalne kättesaadavus.

Sooline võrdõiguslikkus töökohal


Rasedus-, isa- ja lapsehoolduspuhkus

2019. aastal kiitis EL heaks uued õigusnormid vanema- ja hoolduspuhkuse ning paremini kohandatavate töötingimuste kohta, et pakkuda isadele rohkem stiimuleid perekondlikel põhjustel puhkuse võtmiseks ja suurendada naiste tööhõivet.

ELi õigusaktid soolise võrdõiguslikkuse kohta töökohal: 
  • tööhõive valdkonna õigusnormid (sh võrdne palk, sotsiaalkindlustus, töötingimused ja ahistamise keeld) 
  • füüsilisest isikust ettevõtjaid puudutavad õigusnormid 
  • õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, isa- ja vanemapuhkusele 

Sooline palgalõhe


Parlament kutsub samuti üles võtma konkreetseid meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks, mis oli 2020. aastal 13% ja pensionilõhet, mis oli 2019. aastal 29%. Samuti on parlament kutsunud üles võtma meetmeid naiste vaesuse vastu võitlemiseks, kuna naised elavad vaesuses suurema tõenäosusega kui mehed.

Loe lähemalt ELi meetmetest soolise palgalõhe kaotamiseks.

Rohkem naisi IKT-s ja teadustes

Euroopas valitseb digitaalsektoris suur sooline lõhe, kuna selles valdkonnas alustavad naised väiksema tõenäosusega õpinguid ja on ka tööturul alaesindatud. 2018. aastal vastu võetud resolutsioonis kutsus Euroopa Parlament ELi liikmesriike üles võtma meetmeid, et soodustada naiste täielikku integreerumist IKT-sektorisse ning edendada naiste ja tütarlaste haridust ja koolitust IKT valdkonnas ja muudel teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialadel.


Naised ettevõtete juhatustes

2022. aasta novembri täiskogul kiitis parlament heaks eeskirjad seoses soolise võrdõiguslikkuse edendamisega ettevõtete juhatustes. Direktiivi eesmärk on kehtestada ettevõtetes läbipaistvamad värbamismenetlused. 2026. aasta juuniks peavad vähemalt 40% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtivatest ametikohtadest või 33% kõigist juhtivatest ametikohtadest olema kaetud alaesindatud soo poolt.


2022. aasta juunis jõudsid Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu esindajad esialgsele kokkuleppele soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi börsil noteeritud äriühingute juhatustes. Liikmesriigid peavad uued sätted oma õigusesse üle võtma kahe aasta jooksul. Reeglid kehtivad ainult ettevõtetele, millel on rohkem kui 250 töötajat.

Naistevastase vägivalla ennetamine

 
EL võitleb naistevastase vägivalla vastu mitmel viisil.

Parlament on juhtinud tähelepanu vajadusele võidelda vägivalla konkreetsete vormide, sealhulgas seksuaalse ahistamise, inimkaubanduse, sundprostitutsiooni, naiste suguelundite moonutamine, küberahistamise ja internetivägivalla vastu.

Veebruaris tegid parlamendiliikmed Euroopa Komisjonile ettepaneku esitada ELi direktiivi, mis aitaks ennetada soolist vägivalda. Komisjon esitab Parlamendile ettepaneku 2022. aasta märtsis

ELis on hinnanguliselt 33% naistest kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning 55% on kogenud seksuaalset ahistamist.

Loe lähemalt, kuidas EL võitleb soopõhise vägivalla vastu.

Rändepoliitikast ELi kaubanduseni

 
Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud komisjoni üles suurendama sidusust näiteks kaubandus-, arengu-, põllumajandus-, tööhõive- ja rändepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

2016. aastal vastu võetud resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament soolist võrdõiguslikkust käsitlevate ELi suuniste vastuvõtmist osana laiaulatuslikumast rände- ja varjupaigapoliitika reformist.

2018. aastal vastu võetud aruandes nõudsid Euroopa Parlamendi liikmed sootundlikuma lähenemisviisi kasutamist kliimamuutuste ohjamise poliitikas ning meetmete võtmist naiste osatähtsuse suurendamiseks ja kõige haavatavamate inimeste kaitseks.

2018. aastal vastu võetud resolutsiooni kohaselt peavad kõik ELi kaubanduslepingud sisaldama siduvaid ja jõustatavaid sätteid, et tagada inimõiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse järgimine.

Naised poliitikas

 

Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud  soolise võrdõiguslikkuse olulisust poliitikas, edendades naiste võrdset osalemist otsuste tegemise protsessides kõikidel tasanditel.

2019. aasta jaanuaris vastu võetud raportis kutsus Euroopa Parlament Euroopa tasandi erakondi üles tagama, et parlamendi üheksandal ametiajal oleks parlamendi juhtorganite koosseis sooliselt tasakaalustatud. 

 

2019. aasta juulis kokku tulnud Euroopa Parlamendi koosseisus on 39,3% liikmestest naised, võrreldes eelmise ametiaja lõpus olnud 36,5%-ga. 

Heida pilk meie infograafikule naistest Euroopa Parlamendis.

Sooline võrdõiguslikkus ja Covid-19 pandeemia


Euroopa Parlament avaldas muret pandeemiast tingitud suureneva soolise võrdõiguslikkuse kohta. Pandeemia  võib potentsiaalselt viia ligi 47 miljonit naist ja tüdrukut üle maailma alla vaesuspiiri.

Lisaks on naised Covid-19 kriisi ajal töötanud eesrindel: 49 miljonist tervishoiutöötajast ELis on 76% naised. Pandeemia on mõjutanud ka majandussektoreid, kus traditsiooniliselt on töötanud rohkem naisi, nagu näiteks toitlustusteenused, lasteaiad ja majapidamistööd.

Loe lähemalt, kuidas on Covid-19 pandeemia naiste olukorda mõjutanud

Tasustamata kodutööde ja kodust töötamise kasv pandeemia ajal on olnud suur löök naiste töö-eraelu tasakaalule ja vaimsele tervisele. Numbrid näitavad, et naised on pandeemiast rohkem mõjutatud kui mehed.

Vaata meie infograafikut kodust töötamise, tasustamata kodutööde ja vaimse tervise kohta koroonapandeemia ajal.


Loe lähemalt, mida teeb Euroopa Liit teistes sotsiaalküsimustes: