Mis on süsiniku neutraalsus ja kuidas seda saavutada aastaks 2050? 

 
 

Pariisi kliimaleppega on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse saavutada süsiniku neutraalsus 21. sajandi teiseks pooleks. Mida see praktikas tähendab?

Pildi autor Sebastian Pichler Unsplash  

Kliimamuutus on juba mõjutamas kogu maailma ekstreemsete ilmastikuoludega nagu põud, kuumalained, tugev vihmasadu, üleujutused ja maalihked, mis on muutunud üha sagedamaks ka Euroopas. Kiiresti muutuva kliima tagajärgedeks on ka tõusev meretase, ookeanide hapestumine ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine.


Kliimamuutuse piiramiseks 1,5 kraadini Celsiuse järgi - lävi, mis on Valitsusvaheliste Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) sõnul ohutu - on süsiniku neutraalsus 21. sajandi keskpaigaks hädavajalik. Vastav eesmärk on seatud ka Pariisi kliimaleppega, mille on allkirjastanud 195 riiki, nende hulgas ka Euroopa Liit.



Mis on süsiniku neutraalsus?


Süsiniku neutraalsus tähendab tasakaalu süsiniku emissiooni ja atmosfäärist eemaldumise vahel. Nullemissiooni saavutamiseks peavad kõik kasvuhoonegaaside tootjad olema tasakaalustatud süsiniku talletajatega.


Süsiniku talletaja on süsteem, mis neelab süsinikku rohkem kui eraldab. Põhilised looduslikud CO2 talletajad on muld, metsad ja ookeanid. Vastavalt uuringutele talletavad need 9,5-11 Gt CO2 aastas. Aastal 2017 oli süsiniku emissioon aastas 31,7 Gt.


Võitluses kliimasoojenemisega ei suuda praeguseks ükski tehislik talletaja eemaldada atmosfäärist vajalikus koguses süsinikku.


Süsinik, mis on hoiustanud metsades vabaneb atmosfääri metsatulekahjudega ja maakasutuse muutustega. Seepärast on hädavajalik vähendada süsiniku emissiooni saavutamaks kliimaneutraalsus.


Süsinikuheite tasakaalustamine


Teine viis süsiniku emissiooni vähendamiseks on tasakaalustada ühe sektori emissioon vähendades seda mujal. Seda saab teha investeeringutega taastuvasse energiasse, energiatõhususse või teistesse madala süsiniku tasemega tehnoloogiatesse. ELi heitekoguste kauplemise süsteem (ETS) on näide süsinikuheite tasakaalustamise süsteemist.


ELi eesmärgid


Euroopa Liit on pühendunud ambitsioonikale kliima poliitikale. Praegune eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 40% aastaks 2030, võrreldes 1990.a tasemega.


ELi pikaajalist kliimaneutraalsuse majanduse saavutamise strateegiat aastaks 2050 esitles Euroopa Komisjon 2018. aasta novembris. Juunis 2019 kutsusid Euroopa Liidu liidrid EL riike ja komisjoni „tööd edendama [...] kindlustamaks üleminek Pariisi leppele vastavale kliimaneutraalsusele.“


2019. aasta märtsi resolutsiooniga eeldab Euroopa Parlament ambitsioonikamat emissiooni vähendamise eesmärki aastaks 2030, et saavutada kasvuhoonegaaside neutraalsus 2050. aastaks.


Hetkel on kolm EL riiki määratlenud seadusega kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi: Rootsi eesmärk on saavutada nullemissioon aastaks 2045, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigil on eesmärk seatud 2050. aastaks.


Rohkem infot ELi võitlusest CO2 emissiooniga:


ELi kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamine: riiklikud eesmärgid 2030.aastaks

Sõiduautode heitkoguste vähendamine: selgitus autode uute CO2 sihttasemete kohta

Sõiduautode CO2-heide: faktid ja arvud (infograafika)

Infographic: timeline of climate change negotiations