Kuidas suurendada rohelisi investeeringuid Euroopa Liidus? 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Taastuv energia ©Mikel Martinez De Osaba/123RF/European Union – EP  

Üleminek keskkonda vähem saastavale majandusele eeldab suuremaid investeeringuid. ELi soov on ligi meelitada rohkem erasektori raha, sest riiklikud vahendid ei ole piisavad.

ELi investeeringud

Süsiniku heitekoguste vähendamiseks 40% aastaks 2030, on ELil vaja lisainvesteeringuid 180 miljardit eurot aastas, mis oleks suunatud energiatõhususe tõstmiseks ja taastuva energia arendamiseks. Veelgi rohkem investeeringuid on vaja, et saavutada süsiniku neutraalsus aastaks 2050.

Üks osa investeeringuid kliima- ja keskkonnaprojektidesse tuleb ELi eelarvest. Näiteks 2019. aasta 165,8 miljardisest eelarvest 20% on suunatud kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Euroopa Parlamendi eesmärk on tõsta seda osa eelarvest 30% piirini.

Kuidas kaasab EL erasektori investeeringuid?

Avaliku sektori rahaga ei ole võimalik katta kõiki vajaminevaid keskkonnahoidlikke investeeringuid, seepärast on ELi eesmärk kaasata ka erasektori investeeringuid. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudega on kaasatud juba miljardeid ja kasvamas on ka kliimaprojektidele suunatud raha osakaal.

Investeerimispanga roll kliimasõbralike projektide rahastamises on märgatavalt suurenenud. Euroopa Komisjoni tulevane president Ursula von der Leyen ütles oma juulis parlamendis peetud kõnes, et teeb ettepaneku kasvatada seda rolli veelgi, muutes osa Euroopa Investeerimispangast Euroopa kliimapangaks. EIP rohelisemaks muutmist arutati täiskogu istungil kolmapäeval, 9. oktoobril.

Samuti arutavad parlament ja nõukogu uusi jätkusuutlike investeeringute reegleid, mis oleksid juhiseks investoritele, ettevõtetele ja poliitika suunajatele, määratledes millised majanduslikud tegevused ja investeeringud lähevad “rohelisena“ arvesse.