EL ja Pariisi kliimakokkulepe: kliimaneutraalsuse saavutamine 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
©123RF/European Union–EP  

EL peab 2020. aastal uuendama enda pikaajalist kliimaeesmärki. Parlament soovib ambitsioonikamaid eesmärke, aga kas liikmesriigid nõustuvad kliimaneutraalsuse saavutamisega aastaks 2050?

28. novembri täiskogu istungil võttis parlament vastu resolutsiooni, mis kutsub liikmesriike enda pikaajalisi kliimaeesmärke ümber seadma vastavalt Pariisi kliimaleppele ja suurendama heitekoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks 55%. See tähendab, et liikmesriikide eesmärk oleks saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Hääletus toimub vahetult enne ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP25, mis toimub detsembris Madridis.

Eraldi resolutsioonina kuulutati Euroopas välja kliima hädaolukord.

Pariisi kliimaleppe eesmärk on vähendada kliimasoojenemist alla 2°C ja jätkata pingutustega, mis hoiaksid kliimasoojenemise 1.5°C piiril, vältides sellega kliimamuutuste katastroofilisi tagajärgi. Pariisi kliimaleppele on alla kirjutanud 194 riiki ja Euroopa Liit. Kõik riigid on iseseisvad allakirjutajad. ELi tasemel lepitakse kokku ühine seisukoht ja ühised heitekoguste vähendamise eesmärgid.


Riikide heitekoguste vähendamise eesmärgid

Pariisi kliimaleppe eesmärgi saavutamiseks peavad riigid iga viie aasta tagant püstitama enda kliimamuutuste vastaste jõupingutuste eesmärgid, muutudes iga kord ambitsioonikamaks. Neid eesmärke teatakse riiklike kavadena (NDC). Hetkel oodatakse kõikidelt kliimaleppele allakirjutajatelt uusi eesmärke ja uuendusi 2020. aasta lõpuks.

ELi kliimaeesmärgid

EL oli esimene suur tegija, kes esitas enda Pariisi kliimaleppest tuleneva heitekoguste vähendamise eesmärgi. ELi praegune eesmärk on vähendada CO2 emissioone 2030. aastaks 40%, võrreldes 1990. aasta tasemega. Kuid surve püstitada ambitsioonikamaid eesmärke on aina kasvamas.


Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 2018. aasta kliimasoojenemise raporti kohaselt peaks 1.5°C eesmärgi saavutamiseks globaalne heitekoguste netokogus aastaks 2050 olema 0. Rootslase Greta Thunbergi algatatud ülemaailmsed noorte kliimastreigid ja Eurobaromeetri korraldatud uuring näitab, et eurooplased on valmis kliimaeesmärke suurendama.


ELi juhid arutavad kliimamuutust ja ELi pikaajalisi kliimaeesmärke detsembris toimuval tippkohtumisel. Eeldatavasti esitab EL enda kliimastrateegia ÜRO-le 2020. aasta alguses.

Märksõnad 
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon (United Nations Framework Convention on Climate Change - UNFCC): jõustus 1994. aastal, mille raames on vastu võetud Kyoto protokoll ja Pariisi kliimalepe 
  • COP (UNFCCC osaliste konverents): osapooled kogunevad kord aastas konverentsile, et hinnata seniseid arenguid ja vastu võtta uusi otsuseid kliimamuutustele piiri panemiseks. 
  • NDC (riiklikult kindlaksmääratud panus): NDC-de rakendamisest annavad Pariisi kliimaleppe osalised aru iga viie aasta tagant.