5 fakti, mida peaksid Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta kohta teadma 

 
 

1. detsembril 2019 on Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta 10. aastapäev. Selle päeva tähistamiseks oleme välja toonud viis fakti, mida peaksid teadma.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta  

1. Mille eest seisab ELi harta?

Euroopa põhiõiguste harta hõlmab ELi aluseks olevaid ideaale: universaalsed inimväärikuse väärtused, vabadus, võrdsus ja solidaarsus - need on loonud vabaduse, turvalisuse ja õigluse kodanikele, põhinedes demokraatia ja õigusriigi põhimõttel.

2. Miks on harta ELi kodanikele vajalik?

ELi kodanikeõigused rajati teistel aegedel, teistel viisidel ja erinevates vormides erinevates riikides. Ühiskonna muutustega, samuti sotsiaalsete, teaduslike ja tehnoloogia arengutega kaasas käimiseks, otsustas EL kokku võtta kõik isiklikud, tsiviil, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalõigused ühte dokumenti: Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartasse.

3. Millised õigused harta tagab?

Harta koosneb 54 artiklist, mis kindlustab ELi kodanike vabaduse 6 jaotisega: 
  • väärikus 
  • vabadused 
  • võrdsus 
  • solidaarsus 
  • kodanike õigused 
  • õigusemõistmine 

Lisaks traditsioonilisele kaitsele, mis puudutab õigust, vabadust ja kodanike õigusi on harta laienenud ka kolmanda generatsiooni põhiõigustele, õigused mis lähevad kaugemale tavapärastest tsiviil- ja sotsiaalõigustest:


  • andmekaitse
  • bioeetika
  • Läbipaistev haldus

4. Kuidas tegeleb harta uute väljakutsetega?

Euroopa Komisjon avaldab iga aasta raporti, kuidas ELi institutsioonid ja liikmesriigid on ELi põhiõiguste hartat rakendanud, mille peab heaks kiitma Euroopa Parlament. ELi poolt vastu võetud reeglite hulgas, mis põhiõigusi kaitsevad, on ka isikuandmete kaitse üldmäärus.


Uued initsiatiivid 2018. aasta raportis:


5. Millal harta koostati?

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon võeti vastu 1950. aastal, aga ELi laiendatud pädevus mõjutada otseselt põhiõigusi, tähendas, et ELi väärtused oli vaja selgelt määratleda. ELi põhiõiguste harta jõustus 1. detsembril 2009 Lissaboni lepinguga. See on õiguslikult siduv kõikides ELi liikmesriikides.

Lissaboni leping laiendas EP õigusaktide vastuvõtmise võimu koos Nõukogus olevate liikmesriikidega, mitmes uues valdkonnas, sealhulgas põllumajanduses ja turvalisuses, ning andis parlamendile õiguse valida komisjoni president. Leping tutvustas kodanike algatust ja määratles maksimaalseks parlamendiliikmete arvuks 751.