Mis on mesilaste ja teiste tolmeldajate kadumise põhjused? (infograafika)

Loe lähemalt, kes on tolmeldajad, milline on nende majanduslik mõju ja miks nad on kadumas.

Viimastel aastatel on mesinikud teavitanud mesilaskolooniate kadumisest, eriti Lääne-Euroopa riikides, nagu Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Ühendkuningriigid, Itaalia, Hispaania ja Holland. Sarnase probleemiga on silmitsi ka teised maailma riigid, nagu USA, Venemaa ja Brasiilia, mis näitab, et tegemist on globaalse probleemiga.

Kes on tolmeldajad?


Vähesed taimed on isetolmlejad: suurem enamus sõltub paljunemisel loomadest, tuulest või veest. Lisaks mesilastele ja teistele putukatele on ka mitmed teised loomad tolmeldajad, alates nahkhiirtest, lindudest ja sisalikest, kes kasutavad troopilisi lilli nektari kogumiseks, lisaks ka ahvid, närilised ja oravad. Mesilaspopulatsiooni vähenemisega on põllumehed hakanud mõnes piirkonnas, näiteks Hiinas, orhideesid käsitsi tolmeldama.

Mesilased Euroopas


Euroopas on põhilised tolmeldajad mesilased ja sirelased, aga ka liblikad, koid, mardikad ja herilased. Maamesilane on kõige tuntum liik, keda kasvatatakse mee ja teiste toodete tootmiseks. Euroopas on ligikaudu 2000 metsikut liiki. Väide, et kodustatud tolmeldajad panustavad suurima osa põllukultuuride tolmeldamisse on viimasel ajal saanud vastuväiteid, kuna uuringud näitavad, et meemesilased pigem täiendavad, kui asendavad looduslikke tolmeldajaid.

Tolmeldajate väljasuremise ohtlikkus


Teema on saanud avalikkuse tähelepanu, kuna mesilased ja teised putukad on hädavajalikud meie ökosüsteemile ja bioloogilisele mitmekesisusele. Tolmeldajate kadumine toob kaasa taimeliikide vähenemise, või isegi kadumise, koos organismidega, kes on otseselt või kaudselt nendest sõltuvad. Tolmeldajate populatsiooni arvukuse ja mitmekesisuse vähenemisel on ka mõju toiduohutusele, võimalike kaotustega põllumajanduse toodangus.

Probleemi lahendamiseks ja ELi, ning liikmesriikide tasemel keskkonna, põllumajanduse ja tervisepoliitika raamistikus pingutuste täiendamiseks esitles Euroopa Komisjon 2018. aastal ELi tolmeldajate algatust, mis on esimene ELi tasemel laiaulatuslik algatus, keskendudes looduslikele tolmeldavatele putukatele. Selle eesmärk on uurida täpsemalt kadumise põhjuseid, võidelda nendega ja tõsta teadlikkust.

2021. aasta juunikuus toimunud täiskogu istungil kutsusid paralamendiliikmed üles ELi tolemeldajate praeguste algatuste viivitamatut läbivaatamist. Uus algatus peaks sisaldama kogu ELi hõlmavat tolmeldajate seiret, konkreetseid meetmed, selgeid ajalisi eesmärke ning tulemus- ja mõjunäitajaid. 

Parlamendiliikmed nõustusid ka Euroopa Komisjoni eesmärgiga vähendada ohtlike ja keemiliste pestitsiidide kasutamist 50% võrra.

Loe lähemalt ELi loomade heaolu seaduste kohta.

 

Miks on tolmeldajad kadumas?


Hetkel ei ole teaduslikku materjali, mis annaks kogu ülevaate, aga on tõendeid märkimisväärsest tolmeldajate kadumisest, mis on peamiselt põhjustatud inimtegevusest. Mesilased ja liblikad on liigid, kelle kohta on saadaval täpsemad andmed, mis näitavad et üks 10-st mesilase ja liblika liigist on Euroopas väljasuremisohus. Ühtegi kindlat põhjendust kadumisele ei ole.

Tolmeldajaid mõjutavad mitmed tegurid, mis koos töötades tekitavad sünergia. Nende ohtude hulgas on põllumajanduslikud maakasutuse muutused või urbaniseerumine, mille tulemusel loodulikud keskkonnad kaovad ja kahjustuvad. Intensiivse põllumajanduse tulemusel on maastik ühepalgeline ja kaob mitmekesine fauna, mis omakorda vähendab tolmeldajate toidu ja pesitsemise ressursse.

Pestitsiidid ja teised saastajad võivad samuti tolmeldajaid mõjutada - otseselt (putukamürgid ja fungitsiidid) ja kaudselt (taimemürgid), mistõttu on parlamendi peaeesmärgiks pestitsiidide kasutuse vähendamine. Sissetungivad võõrliigid, nagu Aasia vapsik (Vespa velutina) ja haigused, nagu parasiidid on maamesilasele eriti ohtlikud.

Muutuv kliima, soojenevad temperatuurid ja ekstreemsed ilmastikuolud on veel üks faktor.

Tolmeldajate majanduslik mõju


78% metsikutest lilleliikidest ja 84% põllukultuuridest on vähemalt osaliselt sõltuvad seemnete tootmisel putukatest. Putukate või teiste loomade tolmeldamine tagab parema kvaliteedi ja suurema mitmekesisusega puuviljad, juurviljad, pähklid ja seemned.

Ligikaudu 5-8% globaalsest põllukultuuri toodangust on otseselt sõltuv loomade tolmeldamisest.

Põllukultuurid, mis keskmisel või suurel määral sõltuvad putukate tolmeldamisest

  • õunad, apelsinid, maasikad, aprikoosid, kirsid
  • oad, kurgid, kõrvitsad
  • maitsetaimed, nagu basiilik, tüümian või kummel
  • tomatid, paprika ja tsitruselised on samuti elusloomade tolmeldamisest sõltuvad

Tolmeldajad mõjutavad otseselt ka meditsiini, biokütust, kiudained ja ehitusmaterjali.