Euroopa triljoni euro suurune kliimarahastuskava  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Euroopa plaanib rahastada kliimamuutuste leevendamise projekte ja toetada rohepöördest kõige rohkem mõjutatud piirkondi.

© Shutterstock.com/Franco Lucato  

Veidi rohkem kui kuu aega pärast Euroopa rohelise kokkuleppe avaldamist esitas Euroopa Komisjon kokkuleppe rahastamise kohta üksikasjaliku ettepaneku. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava eesmärk on leida järgmise kümnendi jooksul vähemalt triljoni euro väärtuses era- ja avaliku sektori investeeringuid.

Miks see tähtis on?

Et ELi majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks muuta, on vaja suuri investeeringuid puhta energia tehnoloogiasse. Et saavutada 2030. aastaks vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40%, läheb komisjoni hinnangul vaja 260 miljardit eurot lisainvesteeringuid aastas.

Vaata lähemalt, kuidas EL kliimamuutustele reageerib.

Rahastamine

Umbes pool vajalikust rahast peaks tulema ELi pikaajalisest eelarvest mitmesuguste programmide kaudu, mis toetavad kliima- ja keskkonnaprojekte, näiteks põllumajandusfondidest, Euroopa Horisont programmist, LIFE programmist, Regionaalarengu ja ühtekuuluvusfondidest, millest vähemalt 30% on suunatud kliimaeesmärkide saavutamisse. 

See omakorda tooks liikmesriikidelt 114 miljardi euro ulatuses kaasrahastamist. Programmi InvestEU ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi fondide kaudu loodetakse kaasata umbes 300 miljardi euro väärtuses era- ja avaliku sektori investeeringuid. Veel 100 miljardit eurot tuleks saada uue õiglase ülemineku mehhanismi abil, mille eesmärk on toetada piirkondi ja kogukondi, keda rohepööre kõige rängemalt mõjutab, näiteks piirkondi, mis sõltuvad suurel määral söest.

Õiglase ülemineku mehhanism

Mehhanismi aluseks on:

  • õiglase ülemineku fond
  • programmi InvestEU kaudu saadav raha
  • ELi eelarvest tagatud laenud Euroopa Investeerimispangalt (EIP)

Kõigi nende vahendite abil loodetakse koguda 100 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid – raha, mida töötajad saaksid kasutada tuleviku töökohtadel vajalike uute oskuste omandamiseks või millest ettevõtted saaksid abi uute töövõimaluste loomisel ning mida võiks investeerida puhtasse energiasse ja kodude soojustusse.

1) Õiglase ülemineku fond

Fondi investeeringud peaksid aitama piirkondi, mis sõltuvad eriti suurel määral fossiilkütustest, nagu kivisüsi, millest saadakse endiselt umbes veerand ELi elektritoodangust. ELi söesektor hõlmab söekaevandusi ja söeküttel elektrijaamu rohkem kui 100 Euroopa piirkonnas Poolast Hispaaniani ning selles töötab 238 000 inimest. 2015. aastal oli 12 ELi liikmesriigis kokku 128 söekaevandust ja 21 liikmesriigis kokku 207 söeküttel töötavat elektrijaama.

Euroopa rohelise kokkuleppe eest vastutav volinik Frans Timmermans ütles 14. jaanuaril 2020 ettepanekut Euroopa Parlamendi liikmetele tutvustades: „See on sõnum Astuuria, Lääne-Makedoonia ja Sileesia söekaevuritele, Kesk-Iirimaa turbakoristajatele, põlevkivist sõltuvatele Balti riikidele ja paljudele teistele. Me teame, et teil on raskem kliimaneutraalsuse poole liikuda ja et teistsuguse, puhtama tuleviku väljavaade võib olla üldiselt teretulnud, kuid tee selleni näib täna heidutav. Õiglase ülemineku mehhanism, mille maht on vähemalt 100 miljardit eurot, on kinnituseks, et EL toetab teid sellel teel.“

2020 aasta mais muutis komisjon õiglase ülemineku fondi ettepanekut seoses ELi majanduse elavdamise kavaga – taasterahastuga „NextGenerationEU“ –, et võtta arvesse ka COVID-19 pandeemia mõju. 

Parlament kiitis heaks Õiglase ülemineku fondi 18. mail 2021, kiites heaks 2020. aasta detsembris nõukoguga saavutatud kokkuleppe 17,5 miljardi euro suuruse paketi osas, mis koosneb 7,5 miljardist eurost ELi eelarvest aastateks 2021–2027 ja 10 miljardist eurost ELi taastamisvahendist. Selleks, et kõik piirkonnad oleksid rohepöördesse kaasatud, suunatakse fondi rahastus vähem arenenud piirkondadele, äärepoolseimatele aladele ja saartele. Juurdepääs rahalisele toetusele sõltub pühendumisest 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgile. 

2) Programmi InvestEU erikava

InvestEU kava peaks seadma prioriteediks kliimavaldkonna rahastamise ja kaasama aastatel 2021–2027 õiglase ülemineku projektidesse kokku 45 miljardi euro ulatuses investeeringuid.

2018. aastal loodud InvestEU on ELi kavandatud juhtiv investeerimisprogramm Euroopa majanduse elavdamiseks.

2020. aasta mai lõpus tegi komisjon taasterahastu „Next Generation EU“ raames ettepaneku suurendada programmi InvestEU eelarvet ja suurendada ELi eelarvest tagatud 75 miljardist eurost kestliku taristu jaoks ette nähtud vahendite mahtu 20 miljardi euroni.


2021. aasta märtsis kiitis parlament heaks InvestEU programmi reeglid, mis koondavad riiklikke ja erainvesteeringuid ning tagavad lihtsustatud juurdepääsu rahastamisele. Programm saab ELi eelarvest tagatisi 26,2 miljardi euro ulatuses ja eeldatavasti toob see kaasa ligi 400 miljardi euro suuruse investeeringu. See toetab olulisi tervishoiusektoreid ja jätkusuutlikke projekte, mis toetavad ELi keskkonna- ja sotsiaalseid eesmärke - 38% kogu eelarvest eraldatakse säästvale infrastruktuurile.

Siit saate teada, kuidas InvestEU soodustab investeerimist kliimameetmetesse.


3) Avaliku sektori laenurahastu

Täiendavat rahastamist võiks pakkuda avaliku sektori laenurahastu – 1,5 miljardit eurot toetustena pikaajalisest eelarvest ja kuni 10 miljardit eurot EIP laenudena – ning lisaks 25–30 miljardit eurot avaliku sektori asutuste investeeringutena, et aidata kõige enam mõjutatud piirkondadel CO2-heite vähendamise kuludega toime tulla.


Vahendeid kasutataks mitmesugusteks investeeringuteks energeetikast ja transpordist kuni kaugküttevõrkude ja ühistranspordini.

Avaliku sektori laenuvõimalused võeti vastu täiskogul juunis. Parlamendiliikmed kordasid oma üleskutset suurendada investeerimisprojekti ettevalmistamise etapi rahastamist ja rahalist toetust. Nad taotlesid tingimuslikkust tagamaks, et abisaajad austaksid ELi põhiväärtusi. Samuti soovivad nad laiendada reguleerimisala, hõlmates riigiettevõtteid ning kohalike või piirkondlike omavalitsuste omanduses olevaid ettevõtteid.

2020. aasta novembris toimunud säästva Euroopa investeerimiskava hääletusel väljendasid parlamendiliikmed muret, et Covid-19 kriis võib mõjutada roheliste investeeringute jaoks rahaliste vahendite kasutamist. Nad ütlesid, et rohepööre peaks olema kaasav ja austama majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid, vähendades samal ajal liikmesriikide vahelisi erinevusi, suurendades konkurentsivõimet ja luues jätkusuutlikke ja kvaliteetseid töökohti.