Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine: selle ohtlikus ja põhjused? 

 
 

Taime- ja loomaliigid kaovad inimtegevuse tagajärjel kiiremini kui kunagi varem. Mis on selle põhjused ja miks on bioloogiline mitmekesisus oluline?

© Shutterstock.com/Simon Bratt  

Bioloogiline mitmekesisus ehk meie planeedil elavate erinevate liikide rikkus on viimastel aastatel vähenenud ohtlikul kiirusel, mille üheks peamiseks põhjuseks on inimtegevused - maakasutus, saaste ja kliimamuutused.

Parlamendiliikmed kutsusid neljapäeval looma Hiinas oktoobris 2020 toimuval ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumisel õiguslikult siduvad eesmärgid, et peatada elurikkuse vähenemine. Tippkohtumine toob kokku 1993. aasta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalised, et otsustada 2020. aasta järgne strateegia. Parlament soovib, et EL võtaks endale juhirolli kindlustades, et loodusalad moodustaksid aastaks 2030 30% ELi territooriumist ja kõik ELi poliitikavaldkonnad arvestaksid bioloogilise mitmekesisusega.

Mis on biloogiline mitmekesisus?

Bioloogilist mitmekesisust on tavapäraselt defineeritud kui elu mitmekesisust Maal selle kõikides vormides. See hõlmab mitmeid liike, nende geneetilist varieeruvust ja nende erinevate eluvormide vastastikust mõju keerulistes ökosüsteemides.

ÜRO 2019. aastal avaldatud raportis hoiatavad teadlased, et 1 miljon hinnangulisest 8 miljonist liikide koguhulgast on väljasuremisohus, paljud juba lähikümnendite jooksul. Mõned teadlased kaaluvad isegi, et hetkel on kuues massiline väljasuremise laine Maa ajaloos. Varasemalt tuntud massilised väljasuremised hävitasid täielikult 60-95% kogu liigirikkusest. Ökosüsteemil võtab sellisest sündmusest taastumine miljoneid aastaid.

Miks on bioloogiline mitmekesisus oluline?

Terve ökosüsteem on meile eluks vajalik, mida me võtame tihti iseenesest mõistetavalt. Taimed töötlevad päikeseenergia, tehes selle kättesaadavaks teistele eluvormidele. Bakterid ja teised elusorganismid lagundavad orgaanilise aine toitaineteks, mis tagavad taimedele kahjustamata pinnase, kus kasvada. Tolmeldajad on vajalikud taimede paljundamiseks, garanteerides seega toidu tootmise. Taimed ja ookeanid täidavad olulist rolli süsiniku talletajatena. Veeringlus on samuti suurel määral sõltuv elusorganismidest.

Lühidalt tagab bioloogiline mitmekesisus meile värske õhu, puhta vee, hea kvaliteediga pinnase ja taimede tolmlemise. Elurikkus aitab meil võidelda kliimamuutustega ja sellega kohaneda ja see vähendab looduslike ohtude mõju.

Kuna elusorganismid osalevad dünaamilistes ökosüsteemides, siis ühe liigi kadumisel võib olla kaugele ulatuv mõju toiduahelale. On võimatu täpselt teada, millised on massilise väljasuremise tagajärjed inimestele, aga me teame, et praegu laseb just looduse mitmekesisus meil edeneda.

Põhilised bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjused 
  • Maakasutuse muutused (nt metsade hävitamine, intensiivne ühe kultuuri viljelemine samal kasvukohal, urbaniseerumine) 
  • Otsene kurnamine, nagu küttimine või ülepüük 
  • Kliimamuutus 
  • Õhusaaste 
  • Võõrliikide sissetung 

Milliseid on parlamendi ettepanekud?

Parlamendiliikmed soovivad õiguslikult siduvate eesmärkide seadmist nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil, et tagada bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine. Looduslikud alad peaksid katma 30% ELi territooriumist aastaks 2030 ja halvenenud ökosüsteemid peaksid olema taastatud. Selleks, et tagada jätkusuutlik rahastamine, teeb parlament ettepaneku, mille alusel 10% ELI järgmisest pikaajalisest eelarvest oleks pühendatud bioloogilisele mitmekesisusele.