2020. aasta rahvusvahelise naistepäeva eel vaata, millised on Euroopa Liidus märgatavad majanduslikud ebavõrdsused naiste ja meeste vahel.

2020. aasta märgib 25 aasta möödumist ÜRO Pekingi deklaratsiooni kinnitamisest, mille eesmärk oli ülemaailmselt naiste edendamine. Lisaks on 10. aastapäev ÜRO Naiste organisatsioonil, mis on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste edendamisele, ning möödub viis aastat säästva arengu eesmärkide kinnitamisest, millest üks on sooline võrdõiguslikkus.


Milline on olukord praegu? Toimunud on areng, aga meeste ja naiste vaheline ebavõrdus püsib endiselt, sealhulgas ka tööturul. Keskmiselt saavad naised ELis vähem palka kui mehed.

Mis on sooline palgalõhe? 
  • Sooline palgalõhe on keskmise palga erinevus meeste ja naiste vahel 
  • Korrigeerimata sooline palgalõhe on erinevus meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu vahel, mida väljendatakse protsendina meeste sissetulekust. See ei võta arvesse haridust, vanust, töötatud tunde ega töö olemust. 
  • Andmed sisaldavad ainult ettevõtteid, kus on 10 või rohkem töötajat. 

Kui suur on palgalõhe Euroopa Liidus?

Naised teenivad ELis tunnis keskmiselt peaaegu 15% vähem kui mehed. Liikmesriikide vahel on suured erinevused: suurim palgalõhe on Eestis(23%), samas kui väikseima palgalõhega riik ELis on Rumeenia (3%).

Sooline palgalõhe Euroopas  

Väiksem palgalõhe ei tähenda tingimata rohkem soolist võrdsust. Sooline palgalõhe on tihti väiksem riikides, kus naiste tööhõive on väiksem. Suurem palgalõhe võib näidata, et naised on koondunud madala palgaga sektoritesse või oluline osa nendest töötab osalise tööajaga.

Naised ja mehed tööturul


Soolise palgalõhe põhjused ei ole lihtsad - arvestama peab mitmete teguritega. See on seotud mitmete teiste probleemidega, mitte ainult võrdväärne tasu võrdväärse töö eest.

Naised ja mehed tööturul  

Kuigi ELis lõpetab rohkem naisi kõrghariduse, on nad tööturul vähem esindatud. Peaaegu 30% naistest töötab ELis osalise tööajaga ja nad lahkuvad suurema tõenäosusega tööturult laste ja sugulaste eest hoolitsemiseks.

Sooline palgalõhe muutub vanusega - see kaldub olema madalam kui inimesed esmalt tööturule sisenevad ja laieneb edaspidi - kuigi ka need mustrid erinevad riikide vahel. Sooline palgalõhe on erinev ka tegevusvaldkondades - 2017. aastal oli enamus ELi riikides palgalõhe suurem erasektoris kui avalikus sektoris.

Üks oluline soolise palgalõhe põhjustaja on naise üleesindatus madala palgaga sektorites ja alaesindatus kõrgemalt tasustatud sektorites. Näiteks oli ELis 2018. aastal teadlaste ja inseneride hulgas rohkem mehi kui naisi - vastavalt 59% ja 41%. Eestis oli mehi vastavalt 58% ja naisi 42%. Naistel on ELis ainult 33% juhtivastest töökohtadest.

Sooline palgalõhe tähendab, et naistel on suurem vaesuse risk vanas eas. 2018. aastal olid ELis 65+ vanuses naiste pensionid keskmiselt 30% madalamad meeste pensionitest. Olukord liikmesriikide vahel on ka siin erinev - 43 protsendilisest pensioni vahest Luksemburgis 1 protsendini Eestis.

Loe lähemalt, mida teeb parlament soolise palgalõhe vähendamiseks.