Valeinformatsioon: Kuidas tunda ära ja võidelda Covid-19 müütide vastu

Koroonaviiruse puhang on toonud kaasa valeinformatsiooni, mis raskendab pandeemia piiramise võimalusi. Loe, mida saad sina teha.

Esialgsest väitest, et viirus levis algas nahkhiiresupist tuliste uudisteni, kuidas ELi riigid võitlevad üksteisega piiratud hulga meditsiinivahendite üle – need väärväited on nüüd kõikjal.

 

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on väärad väited “levimas kiiremini kui viirus” ning on nimetanud seda “planetaarsete mõõtmetega infodeemiaks”. Suuremad veebiplatformid juba tegutsevad, et piirata valeinformatsiooni levikut.

 

Kuidas saad sina tunda ära valeinformatsiooni ja kuidas saad sa aidata, et selle levikut takistada? Mida teeb EL selle nimel? Loe edasi, et saada vastused neile küsimustele.

Mida teeb EL selle nimel, et tegeleda valeinformatsiooni probleemiga?

 

Euroopa Liit on loonud ühise lehekülje Euroopa tegevusest viiruse vastu, et toetada faktiliselt õiget ja usaldusväärset informatsiooni. Peatselt lisatakse leheküljele ka informatsioon vastuseks levinud müütidele, mida haiguspuhanguga seostatakse.

 

Lisaks peavad ELi ja liikmesriikide eksperdid ja poliitikud regulaarseid videokonverentse, et arutada valeinformatsiooni ja jagada meetodeid, kuidas teavitada inimesi valeinformatsiooni riskide osas, ja kuidas väärväidetega tegeleda. Lisaks survestatakse veebiplatforme tegelema veebipettustega.

 

Miks levitavad inimesed teadlikult valeinformatsiooni?

 

Mõned inimesed teevad seda kasumi eesmärgil. Valeinformatsiooni võidakse levitada, et müüa tooteid, mis ei tööta või meelitada rohkem inimesi külastama nende veebilehti, et suurendada sissetulekut reklaamidest.

 

ELi valeinformatsiooni vastase töögrupi raporti järgi on mõned väärad väited pärit spetsiifilistelt poliitilistelt jõududelt, nagu näiteks Hiina ja Venemaa. Neil puhkudel on eesmärk poliitiline, õõnestamaks Euroopa Liitu või tekitada poliitilisi muutusi.

 

Siiski levitavad palju inimesed valeinformatsiooni, sest nad usuvad sellesse, ning mitte eesmärgiga kahju tekitada.

 

Loe tõde mitmete populaarsete koroonaviiruse müütide kohta sellest blogist.

 

Kas valeinformatsioon Covid-19 kohta on tõesti nii ohtlik?

 

Ajal, mil mitmed inimesed on mures ning saavad šokeerivaid uudiseid, on üha raskem jääda rahulikuks ning on vaja faktide kontrollimist.

 

Varasemalt on valeinformatsioon pannud lapsevanemaid loobuma laste vaktsineerimisest leetrite ja muude ohtlike haiguste vastu, tuues kaasa plahvatusliku leetrite juhtumite kasvu.

 

Isegi kui inimesed ei usu valeinformatsiooni, võib see õõnestada tõe ja ekspertiisi mõisteid. Selle tulemusel võib teemast mitteteadliku inimese spontaanne säuts olla sama väärtustatud kui eksperdi sügav analüüs.

 

Mida saan mina teha, et takistada valeinformatsiooni levikut?

 

Valeinformatsioon vajab inimesi, kes sellesse usuvad ja seda jagavad. Ning on kerge langeda väärinformatsiooni lõksu. Olemaks kindel, et sa ise valeinformatsiooni ei levita, ole eriti tähelepanek uudiste jagamisel, mis tekitavad sinus tugevaid emotsioone või mis tunduvad olema liiga hea või halb, et olla tõsi. Kerge kontrollmeetod on otsida internetist, kas sama informatsiooni on võimalik leida ka rohkematest usaldusväärsetest allikatest.

 

Kui sa ei ole kindel, siis internetis on olemas mitmeid faktikontrolli käsiraamatuid.

 

Mida teha kui ma näen või kuulen kedagi valeinformatsiooni jagamas?

 

Sa saad teavitada seda sotsiaalmeedia platformi valeinformatsiooni kohta, kus sa postituse leidsid. Mitmed sotsiaalmeedia ettevõtted on pühendunud koroonaviirusega seotud valeinformatsiooni leviku takistamisele.

 

Lisaks tasub rääkida inimesega, kes valeinformatsiooni levitab: tihtipeale ei olnud see tahtlik. Uurijate sõnul on parim viis, kuidas veenda inimest, kes vandenõuteooriaid usuvad, näidata üles empaatiat. Seejärel võiks ergutada teda kasutama oma kriitilist mõtlemist, ilma teda solvamata.

Lisateave

Seotud artiklid

Jaga seda artiklit teemal: