COVID-19 puhangust tingitud ELi taastekava seab esikohale kliima

COVID-19 puhangust tingitud ELi taastekavaga püütakse panna alus kliimaneutraalsele ja kestlikule Euroopale.

Vilnius, Leedu. Tühi linnatänav hommikul.
©PavloVakhrushev/AdobeStock
©PavloVakhrushev/AdobeStock

COVID-19 põhjustatud tervishoiukriis ja selle majanduslikud tagajärjed on tähtsaim prioriteet.


Komisjoni ettepanek 750 miljardi euro suuruse majanduse elavdamise kava kohta koos ELi 2021.–2027. aasta eelarve muudetud ettepanekuga vastab Euroopa Parlamendi üleskutsetele koostada ulatuslik taaste- ja ülesehituspakett, mille keskmes on roheline kokkulepe, et stimuleerida majandust ja võidelda kliimamuutuste vastu.


ELi pikaajalise eelarve ja taastekava suhtes 2020. aasta novembris saavutatud kompromissis leppisid Euroopa Parlamendi läbirääkimisrühm ja nõukogu eesistujariik kokku, et vähemalt 30 % kulutustega toetakse kliimaeesmärke. Samal ajal suunatakse 2024. ja 2025. aastal 7,5% iga-aastastest kulutustest bioloogilisele mitmekesisusele ning alates 2026. aastast on see 10 %.


Tutvuge ELi edusammudega kliimaeesmärkide saavutamisel.

Taaste- ja vastupidavusrahastus toetab rohelist üleminekut ning jätkusuutlikku kasvu ning tagab, et liikmesriikide taastekavades eraldatakse vähemalt 37% eelarvest kliimale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Osana ELi pikaajalisest eelarvest aastateks 2021–2027 tagab EL kooskõla Euroopa Horisont, LIFE programmi, õiglase üleminekufondi, piirkondlike ja ühtekuuluvusfondide rahastamise vahel, mille rahalistest vahenditest suur osa eraldatakse kliimamuutusega tegelevatesse projektidesse.


Kliimaneutraalsuse muutmine õiguslikult siduvaks


28.novembril 2019 kuulutas Euroopa Parlament välja kliimaga seotud hädaolukorra ja nõudis, et kõik asjakohased ELi õigusaktid oleksid kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C.

Komisjon tutvustas detsembris rohelist kokkulepet ja esitas 2020. aasta märtsis ettepaneku võtta vastu ELi kliimaseadus, et muuta liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Need ettepanekud muutuvad õiguslikult siduvaks, kui parlament ja nõukogu need heaks kiidavad. Parlament nõudis komisjoni esitatutest ulatuslikumaid heitkoguste vähendamise eesmärke, et tagada ELi eesmärgini jõudmine.

Parlament võttis 2020. aasta oktoobris vastu oma läbirääkimisvolitused ELi kliimaseaduse üle, kiites heaks 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi ja heitkoguste 60 % vähendamise 2030. aastaks, võrreldes 1990. aasta tasemega. See on suurem siht kui komisjoni esialgne 55% ettepanek ja praegune 40% vahe-eesmärk.

Parlament ja Euroopa Nõukogu jõudsid ajutisele kokkuleppele suurendada ELi 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärki 40%-lt vähemalt 55%-le. Parlament võttis 24. juunil 2021. aastal vastu ELi kliimaseaduse. 2030. aastaks seatud kliimaneutraalsuse ja 2050. aasta eesmärgid on õiguslikult siduvad, viies EL lähemale 2050. aasta järgsele negatiivsete heitkoguste eesmärgile ja kinnitades oma juhtpositsiooni globaalses võitluses kliimamuutuste vastu.


Tutvuge meie ajakavaga ELi tegevuse kohta ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses.

Taust

 

2019. aasta novembris algatatud rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta ELi majandus kestlikuks. See hõlmab paljusid valdkondi alates kliimast, põllumajandusest ja liikuvusest kuni bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja saastevabaks muutumiseni. Komisjon on juba esitanud järgmised konkreetsed ettepanekud:


Tutvuge 10 meetmega, mida EL majanduse taastamiseks võtab, ning tutvuge kõigi ELi koordineeritud meetmete kuupäevade ja tegevusvaldkondadega.