Kuidas kaitseb Euroopa Liit bioloogilist mitmekesisust? 

 
 
Peaaegu väljasurnud ibeeria ilves  

Miljon liiki üle kogu maailma on väljasuremisohus. Loe, mida teeb Euroopa Liit bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks.

Euroopa Liit tahab kaitsta ja toetada bioloogilist mitmekesisust Euroopas, et tagada ohustatud liikide säilimine.

 

Jaanuarikuises resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament 2030. aastaks ambitsioonikat ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat, mis tegeleks mitmekesisuse vähenemise peamiste põhjustega.  Strateegialt oodatakse ka õiguslikult siduvate eesmärkide seadmist ELile ja liikmesriikidele, nagu vähemalt 30 protsendi loodusalade säilitamine ning pikaajalise eelarve rahastusest 10 protsendi kasutamine bioloogilise mitmekesisuse kaitseks.

 

2020. aasta mais esitas Euroopa Komisjon vastuseks nõudmistele ning osana oma rohelisest leppest 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia.

 

Parlamendi keskkonnakomisjoni eesistuja Pascal Canfin tervitas lubadust vähendada pestitsiidide kasutamist 50 protsenti ja suurendada mahepõllumajandustoodete hulka 2030. aastaks 25 protsendini, samuti 30 protsendi loodusalade säilitamise eesmärki, kuid ütles, et need strateegiad tuleb teha ELi õiguseks ja ellu viia.

 

Loe lisaks bioloogilise mitmekesisuse tähtsuse kohta.

 

Mida on tehtud bioloogilise mitmekesisuse ja ohustatud liikide kaitseks Euroopas?

 

ELi töö bioloogilise mitmekesisuse edendamisega algas 2010. aastal, kui võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020.

 

2020 bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020

  • Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki looduslikult esinevaid linde Euroopa Liidus

  • Elupaikade direktiiv tagab kaitse mitmetele haruldastele, ohustatud või endeemilistele looma- ja taimeliikidele, sealhulgas kuni 200 haruldastele ja iseloomulikule elupaigatüübile

  • Natura 2000 on suurim kaitsealade võrgustik maailmas, kus asuvad haruldaste ja ohustatud liikide põhilised paljunemis- ja puhkepaigad, ning haruldased looduslikud elupaigatüübid

  • ELi tolmeldajaid käsitleva algatuse eesmärk on tegeleda tolmeldajate arvukuse vähenemisega ELis ja aidata kaasa ülemaailmsetele jõupingutustele, keskendudes põhjuste likvideerimisele ja teadlikkuse tõstmisele *

 

Lisaks on Euroopa LIFE programm toonud väljasuremisohust välja näiteks ibeeria ilvese ja Bulgaaria hariliku tuuletallaja.

 

Loe rohkem Euroopas ohustatud liikide kohta.

 

2020. aasta strateegia lõplik hindamine ei ole veel lõpetatud, kuid Parlamendi poolt heaks kiidetud vahehinnangu kohaselt on tehtud edusamme eesmärkide saavutamisega liikide ja elupaikade kaitsmisel, ökosüsteemide hoidmisel ja taastamisel ning merede tervise parandamisel. Siiski leiab hinnang, et töö eesmärkide saavutamisel peab hoogustuma.

 

Võõrliikide sissetungi peatamise eesmärgi saavutamise osas ollakse järjel, kuid katsed säilitada ja toetada bioloogilist mitmekesisust põllumajanduse ja metsanduse valdkondades on toonud kaasa vähe edusamme.

 

Natura 2000 kaitsealuste loodusalade võrgustik Euroopas on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt suurenenud ja hõlmab nüüd enam kui 18 protsenti ELi maismaast.

 

Lisaks kasvas aastatel 2008–2018 merede Natura 2000 võrgustik rohkem kui neli korda, kattes 360 000 ruutkilomeetrit. Paljude linnuliikide arvukus on kasvanud ning mitmete teiste liikide ja elupaikade olukord on märkimisväärselt paranenud.

 

Nende edulugude mõju ulatus ei ole aga piisav, et korvata negatiivseid arenguid. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamised põhjused – elupaikade kadumine ja kahjustumine, reostus, kliimamuutused ja invasiivsed võõrliigid – on jätkuvalt probleemiks ning mitmed neist on kasvutrendis, nõudes üha suuremaid jõupingutusi edaspidi.

 

Bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030

 

2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia on oluline osa Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni rohelise leppega seotud kohustustest. See strateegia peaks töötama koostöös talust taldrikule strateegiaga.

 

Järgneval 10 aastal keskendub Euroopa Liit maismaa ja merede kaitsealade võrgustikule; konkreetsetele lubadustele taastada kahjustunud ökosüsteemid;  muutuse võimaldamisele, tehes meetmed toimivaks ja siduvaks; ning juhtrolli võtmisele globaalsel tasandil, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust.

 

Uus strateegia paneb paika ELi ambitsioonid 2020. aasta järgse globaalse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku jaoks. See raamistik oleks vastu võetud 2020. aasta oktoobris Hiinas toimuval ÜRO 15. bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil, kuid lükati koroonaviiruse pandeemia tõttu edasi.

 

Pärast vastuvõtmist kavatseb Euroopa Komisjon esitada 2021. aastaks konkreetsed ettepanekud.

 

* 2019. aasta detsembris kritiseerisid parlamendiliikmed ELi tolmeldajate algatust kui ebapiisavat lahendust probleemi algpõhjustega tegelemiseks.