Terviseohud: EL-i valmisoleku ja kriisiohjamise edendamine 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
©Vchalup/AdobeStock  

Uue ELi terviseprogrammi eesmärk on edendada Euroopa tervishoiusüsteeme, et olla paremini valmis tulevasteks piiriülesteks kriisideks, nagu Covid-19.

Covid-19 puhang on näidanud, et ELi riigid peavad tegema kriisi ajal paremini koostööd ning edendama ELi võimekust reageerimaks tõhusalt uutele ja tulevastele piiriülestele terviseohtudele.

 

Tuginedes pandeemiast saadud õppetundidele, on uue ELi terviseprogrammi EL tervise heaks (EU4Health) eesmärk tegeleda pandeemia ajal ilmnenud kitsaskohtadega. Tervisepoliitika eest vastutavad küll peamiselt liikmesriigid, kuid EL saab täiendada ja toetada riiklikke meetmeid ning võtta vastu õigusakte konkreetsetes valdkondades.

 

Loe rohkem ELi tervisepoliitika kohta.

 

Programm EL tervise heaks näeb ette liikmesriikide tervishoiusüsteemide tugevdamist ja parema hooldusravi pakkumist, et vältida kriise või olla paremini valmis neid ohjama. Lisaks näeb programm ette innovatsiooni ja investeeringute toetamist ning rahvatervise parandamist.

EL tervise heaks programmi kolm prioriteeti: 
  • Inimeste kaitsmine tõsiste piiriüleste terviseohtude eest 
  • Ravimite parem kättesaadavus 
  • Vastupidavamad tervishoiusüsteemid 

EL tervise heaks on osa järgmise põlvkonna ELi taasterahastust, mille esitas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen 27. mai täiskogu istungil. Parlamendiliikmed nõudsid 15. mail vastuvõetud järgmise ELi eelarve muutmise resolutsioonis uue ja eraldiseisva Euroopa terviseprogrammi loomist.

 

28. mail toimunud arutelul tervitas keskkonnakomisjon Euroopa Komisjoni plaane.
 

Parlament taotleb Euroopa tervishoiuliidu loomist


Pärast 8. juulil toimunud arutelu tervisevoliniku Kyriakidesega esitas parlament 10. juulil vastuvõetud resolutsioonis tulevase ELi tervishoiustrateegia põhimõtted. Saadikud rõhutasid taas vajadust teha õiged järeldused koroonaviiruse pandeemiast, ning pakkusid välja, et ELil peaks olema rohkem vahendeid tuleviku tervisekriisidega tegelemiseks. Nad palusid selgesõnaliselt:

  • Tervishoiusüsteemide kvaliteedi ja stressitestide miinimumstandardid, et tuvastada probleeme ja tagada parem ettevalmistus edaspidi
  • Euroopa tervishoiualane reageerimismehhanism” kriiside tõhusaks lahendamiseks, tagades parema kooskõlastamise ELi tasandil ning ravimite ja meditsiiniseadmete strateegilise reservi nõuetekohase toimimise
  • Ülemaailmselt taskukohase juurdepääsu võimaldamine koroonaviiruse vaktsiinidele ja ravile niipea, kui need on saadaval
  • „Tervishoid kõikides poliitikavaldkondades“ lähenemisviisi täielik rakendamine, viies tervishoiupoliitika kõikidesse asjakohastesse valdkondadesse, nagu põllumajandus, transport, rahvusvaheline kaubandus, teadusuuringud, keskkond ja kliimakaitse.

Parlament on järjekindlalt toetanud ühtse ELi rahvatervisepoliitika loomist. 17. aprillil vastuvõetud resolutsioonis kutsus parlament üles looma spetsiaalset eelarvet riiklike tervishoiusektorite toetamiseks kriisi ajal; lisaks kriisijärgsetele investeeringutele, et teha tervishoiusüsteemid vastupidavamaks ja pöörama rõhku enim abi vajajatele.


Programm katab perioodi 2021–2027, kuid kõiki kriisijärgse taastumisega seotud meetmeid kavatsetakse kasutusele võtta esimestel aastatel.

 

Piiriüleste terviseohtudega võitlemine

Programmi eesmärk on parandada kriisidega toimetulekut – sealhulgas ennetustööd, valmisolekut, järelevalvet ja reageerimist, ning tõsta hädaolukordade lahendamise suutlikkuse koordinatsiooni. Lisanduvateks eesmärkideks on luua meditsiinitarvete ja ravimite reservid, koolitada välja rohkem tervishoiutöötajaid ja eksperte ning pakkuda tehnilist abi.

 

ELi kodanikukaitse mehhanismi osaks olev „RescEU” jätkab kriiside ajal kiireloomulise toetuse andmist ning keskendub kriisidele reageerimise suutlikuse tõstmisele. Programm EL tervise heaks hõlmaks aga strateegilisi, pikajaliseks kasutuseks mõeldud meditsiinivarusid ja reservis olevaid meditsiinitöötajaid, keda saaks vajaduse korral mobiliseerida.

 

Ravimite ja meditsiinitarvete kättesaadavaks ja taskukohaseks muutmine

Euroopa Liit tahab toetada ka jõupingutusi, et omada regulaarset ülevaadet ravimite, meditsiiniseadmete ja muude kriisiga seotud (tervishoiu) toodete kättesaadavuse kohta; ning vähendada ravimite ja nende toimeaimete impordisõltuvust kolmandatest riikidest. Lisanduvaks eesmärgiks on innovatsiooni edendamine ning keskkonnasõbralikum tootmine.

 

Tervishoiusüsteemide ja -töötajate toetamine

Riiklikud tervishoiusüsteemid peaksid muutuma tõhusamaks ja vastupidavamaks: suurendades investeeringuid haiguste ennetamise programmidesse; toetades parimate tavade vahetamist; tehes ülemaailmset koostööd; ja parandades ligipääsu tervishoiuteenustele.

Terviseühtsuse põhimõte 
  • EL tervise heaks põhineb terviseühtsuse põhimõttel 
  • Selle lähenemisviisiga tunnistatakse, et inimeste ja loomade tervis on omavahel seotud, et haigused võivad kanduda inimestelt loomadele ja vastupidi ning seetõttu tuleb haigustega võidelda mõlemal juhul ning et keskkond seob inimesi ja loomi. 

Pikaajaliste väljakutsetega tegelemine

Lisaks eelnimetatule on programmil EL tervise heaks järgnevad eesmärgid:

  • taskukohaste ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumine kõigile, kõrvaldades samal ajal tervisealase ebavõrdsuse
  • digitaalsete uuenduste kasutamise laiendamine
  • mittenakkuslike haiguste vastu võitlemine, parandades diagnoosimist, ennetamist ja hooldust. Peamine rõhk on vähktõvel, südame-veresoonkonna haigustel, diabeedil, ja vaimsel tervisel (eesmärgiks 2030. aastaks on vähendada enneaegset suremust kolmandiku võrra)
  • antibiootikumide kasutamise vähendamise propageerimine ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine
  • vaktsineerimise taseme tõstmine liikmesriikides
  • edukate algatuste laiendamine (näiteks Euroopa tugivõrgustikud, mis ühendavad tervishoiutöötajaid, et aidata haruldaste haiguste all kannatavaid patsiente)
  • tegeleda keskkonnareostuse ja demograafiliste muutuste (sealhulgas vananeva elanikkonna) mõjuga rahvatervisele

Mida rahastatakse?

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku investeerida järgmisest pikaajalisest eelarvest 9,4 miljardit eurot programmi EL tervise heaks, mida on 23 korda rohkem kui tervise rahastamine aastatel 2014–2020. Parlament tervitas seda ettepanekut juuli resolutsioonis, kuid küsis ka eraldiseisvat fondi haiglate taristu ja tervishoiuteenuste parandamiseks.

EL tervise heaks edendab riiklikke tervisesüsteeme, rahastades 
  • Kohandatud abi ja nõuandeid riikidele 
  • Tervishoiutöötajate väljaõpet, mis võimaldab neil asuda tööle kõikjal ELis 
  • Liikmesriikide valmisoleku ja reageerimise kohta auditite tegemist 
  • Kliinilisi uuringuid ravimite ja vaktsiinide väljatöötamise kiirendamiseks 
  • Piiriülest koostööd ja partnerlust 
  • Uuringute läbiviimist, andmete kogumist ja võrdlusuuringuid 

Täiendavaid investeeringuid tervisesse tehakse läbi teiste ELi programmide, nagu näiteks: Euroopa regionaalarengu ja ühtekuuluvusfondid meditsiinitaristu jaoks, Horisont Euroopa terviseuuringute ja innovatsiooni jaoks, ESF+ koolituste ja kõige haavatavate rühmade toetuse jaoks, et võimaldada neile ligipääs tervishoiuteenustele.

Järgmised sammud

Parlament ja ELi valitsused arutavad EL tervise heaks programmi järgmise pikaajalise eelarve osana. Programm loodetakse käivitada 1. jaanuaril 2021.