Roheline kokkulepe: tee kliimaneutraalse ja jätkusuutliku ELini  

 
 

Euroopa Parlament soovib, et roheline kokkulepe oleks ELi taastekava keskmes. Loe lähemalt Euroopa kliimaneutraalsuse tegevuskava kohta.

Majandustegevus on koroonaviiruse pandeemia ajal aeglustunud, mis on põhjustanud süsinikuheitmete vähenemise, aga ka majanduslanguse. Euroopa Parlament nõudis 15. mai resolutsioonis ambitsioonika taastekava loomist, mille nurgakiviks oleks roheline kokkulepe.

 

Vastuseks parlamendi nõudmistele esitas Euroopa Komisjon 750 miljardi euro suuruse taastekava, nimega järgmise põlvkonna Euroopa Liit. Taastekava, koos järgmise ELi pikaajalise eelarvega (vajab liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu), eesmärgiks on luua rohelisem, kaasavam, digitaalsem ning säästvam Euroopa ning suurendada Euroopa vastupanuvõimet tulevastele kriisidele, nagu näiteks kliimakriis.

 

2019. aasta novembris kuulutas parlament välja kliima hädaolukorra, paludes Euroopa Komisjonil süvalaiendada kõiki tehtavaid ettepanekuid kooskõlas eesmärgiga hoida kliimamuutus alla 1,5 kraadi, et piirata globaalset soojenemist ja tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine.

 

Seejärel esitas uus Euroopa Komisjoni koosseis Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava, et muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks mandriks.

 

Loe lähemalt ELi edusammude kohta kliimaeesmärkide täitmisel.

Roheline kokkulepe: esimesed sammud

 

Rohelise pöörde rahastamine

Euroopa Komisjon esitas jaanuaris esitas säästva Euroopa investeerimiskava, mis on rohelise kokkuleppe rahastamise strateegia meelitamaks järgmise kümne aasta jooksul vähemalt triljoni euro jagu avaliku- ja erasektori investeeringuid.

 

Pool neist investeeringutest tuleb ELi eelarvest ning hinnanguliselt 25 miljardit eurot tuleb ELi heitkogustega kauplemise süsteemist.

 

Õiglase ülemineku mehhanism, mis peaks ajavahemikus 2021-2027 mobiliseerima vähemalt 100 miljardit eurot, aitab pehmendada ülemineku sotsiaalmajanduslikku mõju töötajatele ja kogukondadele, keda protsess enim mõjutab. 2020. aasta mais tegi Euroopa Komisjon ettepaneku avaliku sektori laenukorralduse jaoks, et toetada keskkonnasõbralikke investeeringuid piirkondades, mis sõltuvad fossiilkütustest. Euroopa Parlament peab ettepaneku heaks kiitma.

 

Keskkonnasõbralikesse tegevustesse investeerimise julgustamiseks ja rohepesu vältimiseks võttis parlament 18. juunil vastu uue, säästvat investeerimist käsitleva seadusandluse.

EL kliimaõigus

2020. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Euroopa kliimaseaduse ettepaneku, mis on 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks mõeldud õigusraamistik. Sama aasta jaanuaris nõudis parlament ambitsioonikamaid heitkoguste vähendamise eesmärke kui need, mille Euroopa Komisjon esialgselt välja pakkus. Sel aastal esitatakse eeldatavasti muudetud vahe-eesmärgi ettepanek 2030. aastaks.

 

Euroopa tööstuse ning VKEde toetamine pöörde ajal

2020. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon uue Euroopa tööstusstrateegia, et toetada Euroopa ettevõtjate üleminekut kliimaneutraalsuse ja digitaalse tuleviku poole.

 

99 protsenti Euroopa ettevõtetest on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), mis moodustavad ligi poole Euroopa SKTst ja kaks kolmandikku Euroopa töökohtadest. Seetõttu koostas Euroopa Komisjon uue VKE strateegia ettepaneku, mis edendab innovatsiooni, vähendab bürokraatiat ning parandab ligipääsu finantsvahenditele.

 

Ringmajanduse edendamine

Lisaks esitas Euroopa Komisjon märtsis ELi ringmajanduse tegevuskava. See raames edendatakse ringmajanduse protsesse, et tegeleda toodetega kogu elutsükli vältel, soodustatakse säästva tarbimise kasvu ning tagatakse jäätmete hulga vähenemine.

 

Peamised tegevusvaldkonnad on:

  • Elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
  • akud ja sõidukid
  • pakendid ja plast
  • tekstiil
  • ehitus ja hooned
  • Toit, vesi ja toitained

 

Loe lähemalt ELi ringmajanduse meetmete kohta, ning kuidas Euroopa Parlament tegeleb plastreostusega.

Jätkusuutliku toidusüsteemi loomine

Toidussektor on üks kliimamuutuse peamistest põhjustajatest. Ehkki ELi põllumajandus on ainuke suurem põllumajandussektor maailmas, mis on vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid (alates 1990. aastast 20 protsenti), moodustab see ikkagi umbes 10 protsenti kõikidest tekitatud heitkogustest (millest 70 protsenti on tingitud loomadest) Euroopa Liidus.

 

Euroopa Komisjoni 2020. aasta mais esitatud talust taldrikule strateegia peaks tagama õiglase, tervisliku ja keskkonnasõbraliku toidusüsteemi, aga ka põllumajandustootjate toimetuleku. See hõlmab kogu toiduainete tarneahelat - alates pestitsiidide kasutamise ja antimikroobikumide müügi vähendamisest poole võrra kuni väetiste kasutamise vähendamise ja mahepõllumajanduse osakaalu suurendamiseni.

 

Loe, kuidas parlament võitleb pestitsiidide vastu toiduainetes.

 

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

Euroopa Liidu eesmärgiks on tegeleda ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega, sealhulgas kuni miljoni liigi võimaliku väljasuremisega. Mais avalikustatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärgiks on kaitsta loodust, parandada ökosüsteemide olukorda ja peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine.

 

Selle peamised eesmärgid on järgmised:
• looduskaitsealade suurendamine
tolmeldajate arvukuse tõstmine
• 2030. aastaks 3 miljardi puu istutamine
• igal aastal 20 miljardi euro eraldamine bioloogilise mitmekesisuse jaoks

 

Loe rohkem ELi kliimategevuse kohta:

CO2-heite vähendamine: ELi eesmärgid ja meetmed
Roheline energia: ELi soov edendada energiatõhusust
Kliimamuutused Euroopas: faktid ja arvud