Tekstiilitootmise ja -jäätmete mõju keskkonnale (infograafika)
EL võtab täiendavaid meetmeid, et leevendada kiirmoe keskkonnamõju.
Kiirmood tähendab seda, et rõivastiilid muutuvad kiiresti ja pidevalt toodetakse tohutul hulgal uusi odavaid riideid, mille tarbijad kergekäeliselt minema viskavad.
Et kaitsta keskkonda ja saavutada 2050. aastaks ringmajandus, tahab EL vähendada tekstiilijäätmeid, pikendada tekstiilide eluiga ja võtta rohkem riideid ringlusse.
Uuri lähemalt, mis on ringmajandus ning mis on selle tähtsus.
Looduslike ressursside ületarbimine
Tekstiilitootmises kasutatakse väga palju vett. Puuvilla ja muude looduslikku tekstiilkiudu andvate taimede kasvatamiseks on vaja ka palju maad.
Ühe puuvillase t-särgi valmistamiseks kulub hinnanguliselt 2700 liitrit magevett – kogus, mis kataks ühe inimese kahe ja poole aasta joogiveevajaduse.
Võrreldes muude sektoritega oli tekstiilitarbimise mõju vee- ja maakasutusele 2020. aastal suuruselt kolmas. Samal aastal kasutati riiete ja jalatsite valmistamiseks ühe ELi elaniku kohta keskmiselt 9 kuupmeetrit vett, 400 ruutmeetrit maad ja 391 kilogrammi toormaterjale.
Veereostus
Tekstiilitoodete värvimine ja viimistlemine põhjustab hinnanguliselt umbes 20% maailma veereostusest.
Ühe pesumasinatäie polüesterkangast rõivaste pesemise tagajärjel võib eralduda ja toiduahelasse jõuda kuni 700 000 mikroplastikiudu.
Suurem osa mikroplasti eraldub paari esimese pesemiskorra jooksul. Kuna kiirmood tähendab odavate riiete tootmist ja müümist suurtes kogustes, suurendab see esimeste pesemiskordade arvu.
Sünteetiliste kangaste pesemise tõttu ladestub ookeanipõhja enam kui pool miljonit tonni mikrokiude aastas. Samuti saastub keskkond vabrikute läheduses, mõjudes rängalt inimeste, loomade ja ökosüsteemi tervisele.
Kasvuhoonegaaside heide
Hinnanguliselt 10% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest tekib moetööstuses. See sektor on heitemahukam kui rahvusvaheline lennundus ja merelaevandus kokku.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel ostsid inimesed ELis 2020. aastal nii palju riideid, et see tekitas 270 kg CO2-heidet inimese kohta. Kokku tekitasid ELis tarbitud tekstiilitooted 121 miljonit tonni kasvuhoonegaaside heidet.
Tekstiilijäätmed prügilates
Tänapäeval visatakse tarbetuks muutunud riideesemed edasiandmise asemel pigem ära. Vähem kui pool kasutatud riietest korjatakse kokku taaskasutuse või ringlusse võtmise eesmärgil. Ainult 1% töödeldakse ümber uuteks riieteks, sest vanadest riietest uute kiudude tootmise tehnoloogia on alles algusjärgus.
Vaid 1%
kasutatud riietest võetakse uuesti ringlusesse.
Iga eurooplane ostab aastas keskmiselt peaaegu 26 kilo ja viskab ära umbes 11 kilo tekstiilitooteid. Kasutatud rõivaid võib EList välja vedada, kuid 87% põletatakse või ladestatakse prügilasse.
Tarbimise tõusu on eelkõige põhjustanud kiirmood, mida on omakorda mõjutanud sotsiaalmeedia ning kasvav tempo, millega riidetööstus uusi trende turule toob.
Võimalike lahenduste hulgas on uued riiderendi ärimudelid, riiete tootmine viisil, mis lihtsustab taaskasutust ja ringlussevõttu (ringmood) ning tarbijate veenmine, et nad ostaksid vähem ja kvaliteetsemaid riideid (kestlik mood) ja tarbiksid säästlikumalt.
ELi kestlik tekstiilitoodete strateegia
2022. aasta märtsis esitas komisjon ringmajanduse tegevuskava raames ELi tekstiilitoodete strateegia ettepaneku, et ergutada selles sektoris taaskasutust ja ringlussevõttu ning toetada innovatsiooni.
Uus strateegia sisaldab uusi ökodisaini nõudeid tekstiilidele, selgemat teavet, digitaalset tootepassi ning kutsub ettevõtteid võtma vastutust ja tegutsema oma süsiniku- ja keskkonnajalajälgede minimeerimiseks.
2023. aasta juunis esitas parlament ettepanekud ELi reeglite karmistamiseks, et pidurdada riiete ületootmist ja -tarbimist. Parlamendi raportis rõhutatakse, et tekstiilide tootmisel tuleks austada inimõigusi, sealhulgas töötajate õigusi, keskkonda ja loomade heaolu.
ELi meetmed tekstiilijäätmete haldamiseks
EL on kasutusele võtnud ELi ökomärgise, millega keskkonnakriteeriume täitvad tootjad võivad oma toodangut tähistada. Nii piiratakse ohtlike ainete kasutamist ning vähendatakse vee- ja õhusaastet.
2018. aastal kiitis parlament heaks jäätmedirektiivi. Komisjoni uues strateegias on esitatud ka meetmed ohtlike kemikaalide kasutamise piiramiseks. Strateegia kutsub tootjaid üles võtma vastutust oma toodete eest väärtusahela algusest lõpuni, sealhulgas peale äraviskamist, ning aitama tarbijatel kestlikke tekstiile valida.
2024. aasta märtsis kinnitas parlament oma ettepanekud tekstiilijäätmete eeskirjade muutmise kohta. Jäätmedirektiivi läbivaatamisega võetakse kasutusele laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Tekstiilitootjad, aga ka teised ettevõtted, kes viivad sarnaseid tooteid Euroopa turule, peavad katma kulud, mis on seotud jäätmete eraldi kogumise, sorteerimise ja ringlussevõtuga.
Järgmised sammud
Läbirääkimised nõukoguga algavad kohe, kui kinnitatakse parlamendi järgmise koosseis.
ELi jäätmekäitlusest lähemalt:
Lisateave
- Uuring: tekstiili- ja rõivatööstuse keskkonnamõju
-
(ava uuel vahelehel)
Euroopa Komisjon: muudame tootmist ja tarbimist
-
(ava uuel vahelehel)
Teabeleht: ringmajanduse tegevuskava
-
(ava uuel vahelehel)
CIRCABC: ringmajanduse tegevuskava
- Õigusloome
