COVID-19 mõju naistele (infograafikud)

Kuidas on koroonapandeemia suurendanud soolist ebavõrdsust ELis?

Aasta aega kestnud koroonapandeemia põhjustatud sotsiaalne ja majanduslik kahju võib ohustada meeste ja naiste võrdõiguslikkuses juba saavutatut ja sundida maailmas veel 47 miljonit naist ja tütarlast allapoole vaesuspiiri.

Eelmisel aastal tähistati Pekingi deklaratsiooni vastuvõtmise 25. aastapäeva. Deklaratsiooniga püütakse edendada naiste olukorda kogu maailmas, kuid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on veel palju teha. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2020. aasta indeksi (2018. aasta andmed) järgi on soolise võrdõiguslikkuse näitaja ELis 67,9% ja EL on täielikust meeste ja naiste võrdõiguslikkusest vähemalt 60 aasta kaugusel.


Loe, kuidas Euroopa Parlament võitleb soolise võrdõiguslikkuse eest.

Enamus COVID-19 eesliinitöötajatest on naised


Umbes 76% ELi ligikaudu 49 miljonist hooldusteenuse osutajast on naised. Nemad puutuvad ka kõige rohkem viirusega kokku.

Suurim ebavõrdsus oli liikmesriikidest Lätis, kus 88% tervishoiutöötajatest on naised. Maltal on sama näitaja 53%.

Naised on üleesindatud ka esmatähtsate teenuste sektorites, nagu kaubanduses või lastehoius, mis jäid pandeemia ajal avatuks. 82% kassapidajatest ja 95% koristajatest/koduablilistest on ELis naised.

Suurem osa hooldus- ja müügisektori töötajatest on ELis naised.
Eesliinitöötajad: hooldusteenused ja müügisektor ELis.

Naiste tööalane ebakindlus on suurem

Naiste osakaal teenindussektoris, mida koroonapandeemia tabas eriti rängalt ja mis seisab silmitsi töökohtade kaotusega, on väga suur. 84% selle sektori töötajatest on naised (vanuses 15–64). Piirangud on mõjutanud ka teisi valdkondi, kus töötab palju naisi, näiteks lastehoidu, sekretäritööd või majapidamisteenuste osutamist.


Üle 30% naistest töötab ELis osalise tööajaga. Naised moodustavad ka suure osa mitteametliku majanduse tööjõust, mis tähendab tavaliselt kehva tervisekindlustust ning piiratud tööõigusi ja hüvesid. Samuti võtavad naised suurema tõenäosusega laste või lähedaste hooldamiseks töölt puhkuse. Liikumispiirangute ajal pidid enamasti just naised ühitama kaugtöö tegemise ja laste eest hoolitsemise.

Loe lähemalt palgalõhest ELis ja sellest, mida teeb Euroopa Parlament selle vähendamiseks.

Naiste ja meeste osakaal ebakindlatel töökohtadel ELis.
Naiste ja meeste osakaal ebakindlatel töökohtadel ELis.

Süvenev naistevastane vägivald

Iga nädal kaotab umbes 50 naist ELis perevägivalla tõttu elu. Liikumispiirangute ajal on see number aina kasvanud. Piirangute tõttu on ohvritel ka raskem abi saada.

Laialdasem interneti kasutamine pandeemia ajal on suurendanud soolist vägivalda internetis ning laste ja eriti tütarlaste veebipõhist seksuaalset väärkohtlemist.

Mõned liikmesriigid on võtnud koroonapandeemia ajal soolise vägivalla vastu täiendavaid meetmeid.

Naistepäev parlamendis

Euroopa Parlament tähistab rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsi täiskogu istungil. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon (FEMM) korraldas 4. märtsil ürituse „Oleme tugevad: naised esirinnas võitluses COVID-19 pandeemiaga“.

Lisateave

Jaga seda artiklit teemal: