Pressivabadus: parlament toetab ELi ajakirjanikke

Pressivabadus on ELis ja kogu maailmas suure surve all. Kuidas toetab Euroopa Parlament ajakirjanike tööd ja tagab nende turvalisuse?

Illustratsioon mikrofonidest.

Ajakirjandus seisab silmitsi üha suuremate väljakutsetega, kuna uusi digikanaleid kasutatakse desinformatsiooni levitamiseks üha enam. Mõndades riikides on toimunud ka mitmeid rünnakuid.

Parlament on korduvalt toetanud ajakirjanduse kaitsmist ELis ja väljaspool. Ülemaailmsel pressivabaduse päeval, 3. mail 2023, arutles parlament ajakirjanduse ja inimõiguste tähtsusest. Parlament mõistab hukka kõiki rünnakuid ajakirjanike vastu ning kutsub komisjoni üles esitama seaduseelnõu, mis aitaks ajakirjanikke paremini kaitsta.

Meediavabaduse määrus


2024. aasta märtsi täiskogul andis parlament lõpliku heakskiidu meediavabaduse määrusele, mis kaitseb ajakirjanikke ja meediat majandusliku ja poliitilise survestamise eest.

Uute reeglite järgi on ametiasutustel keelatud ajakirjanikke ja toimetajaid survestada, et nad oma allikad avaldaks. Nuhkvara võib kasutada üksnes erijuhtudel, kui uuritakse raskeid kuritegusid ning ainult kohtu loal. Suured meediakanalid ei tohi enam sõltumatute väljaannete sisu meelevaldselt kustutada või piirata.

Selleks et oleks teada, kes mingit meediakanalit kontrollib ja millised huvid võivad selle kajastusi mõjutada, peavad kõik uudistekanalid avaldama oma omanikud.

Ajakirjanike ja meedia kaitsmine ELis



2024. aasta veebruaris andis parlament lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis kaitsevad tundlike teemadega tegelevaid ajakirjanikke, aktiviste ja teadlasi piiriüleste vaigistuskaebuste eest. Kuna vaigistushagi on tihti põhjendamatu, saab kostja nüüdsest taotleda selle rahuldamata jätmist juba algetapis.

Parlament rõhutas 2022. aasta mais ja 2023. aasta juunis vastu võetud raportites välissekkumise ja väärinfo vastu tõhusamalt võitlemise tähtsust. Samuti peab EL rohkem toetama sõltumatut meediat, faktikontrollijaid ja teadlasi.

2023. aasta juuni täiskogul esitas parlament ettepanekud nuhkvara kuritarvitamise ohjamiseks, mida on ebaseaduslikult kasutatud ajakirjanike ja poliitikute järele luuramiseks.

3. mail 2023 kuulutas parlament kolmandat korda välja Daphne Caruana Galizia nimelise ajakirjandusauhinna konkursi. Auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvat ajakirjandust, mis kaitseb euroopalikke väärtusi. Daphne Caruana Galizia oli Malta ajakirjanik, kes hukkus 16. oktoobril 2017 autopommi plahvatuses.

Infograafik, mis näitab ELi põhiõiguste harta artiklit 11 sõnavabaduse ja teabevabaduse kohta.

Ajakirjanike ohutus


2020. aastal vastu võetud resolutsioonis meediavabaduse tugevdamise kohta on mainitud korduvat muret meediavabaduse olukorra pärast ELis, kuna liikmesriikides pannakse ajakirjanike ja meediatöötajate vastu nende töö tõttu endiselt toime mitmeid rünnakuid.

Ajakirjanikke on rünnatud kogu ELis. 2021. aasta aprillis tapeti Ateenas Kreeka ajakirjanik George Karaivaz ning 2021. aasta juulis tapeti Amsterdamis Hollandi uuriv ajakirjanik Peter R. de Vries.

ÜRO aruannete kohaselt hukkus Gazas üle 122 ajakirjaniku ja meediatöötaja pärast Hamasi terrorirünnakuid, mis algasid oktoobris 2023.

Euroopa Nõukogu andmetel (veebruar 2023) on alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal tapetud 14 ajakirjanikku.

Lisateave

Jaga seda artiklit teemal: