Kaubanduslepingud: millega Euroopa Liit praegu tegeleb  

Kaubanduslepingute tähtsus

Kaubanduslepingud mängivad ELi kaubanduspoliitikas võtmerolli, sest need on majanduskasvu peamine tõukejõud. 2021. aastal oli EL maailma suuruselt teine kaupade eksportija (15%) pärast Hiinat (19%), kuid edestades USAd (10%). Samuti oli ta 2021. aastal suuruselt kolmas importija (14%) pärast USAd (16%) ja Hiinat (15%). Uued kaubanduslepped loovad Euroopa ettevõtetele ärivõimalusi, mis omakorda soodustab uute töökohtade loomist, suurendab tarbija valikuvõimalusi ja alandab tarbijahindu.

Kardetakse, et kaubanduslepped toovad mõnedel elualadel kaasa tihedama konkurentsi ja sellega seoses ka tööhõive vähenemise, ent sellised kokkulepped loovad alati rohkem uusi töökohti kui hävitavad vanu. Samuti tuntakse muret selle üle, et lepingute tulemusel võivad ranged normid – näiteks toidu kvaliteedile – muutuda liiga leebeks. EL on aga sedavõrd suur turg, et ta saab nõuda välisettevõtetelt toodete vastavust oma normidele.

Parlamendi jaoks on kvaliteedinõuded kaubanduslepingute puhul alati esmatähtsad ja nõuete lõdvendamise katsed võivad anda parlamendile põhjuse kokkuleppe tagasi lükkamiseks. Sageli lisavad ELi läbirääkijad kaubanduskokkulepetesse ka inimõigusi ja töötaja õigusi puudutavaid klausleid, et aidata parandada olukorda meie partnerriikides.

Lepinguliigid

EL kasutab suhetes eri riikidega erinevaid lepinguliike. Neis keskendutakse kas tariifsete tõkete vähendamisele ja kaotamisele või tolliliidu sõlmimisele ning sellega seoses tollimaksu kaotamisele ja välisriikidest imporditud toodetele ühiste tollimaksude kehtestamisele.

Küsimus ei ole aga ainult tariifides. Oluliseks võivad kujuneda ka investeeringud ning investeeringutega seotud vaidlusküsimuste lahendamine. Vaidluse põhjuseks võib olla näiteks mõne äriühingu arvamus, et mõni valitsuse otsus mõjutab investeeringuid, mille nad on sellesse riiki teinud. Olulised on ka mitte-tariifsed tõkked nagu näiteks tootestandardid (nii on EL terviseriskidele viidates keelanud teatud hormoonide kasutamise karjakasvatuses).

Samuti võivad lepingud aidata kaitsta Euroopast pärit traditsioonilisi toiduaineid, pannes riike tunnustama geograafilisi tähiseid. See tähendab, et tootja ei saa kasutada oma toote kohta teatavaid väiteid, välja arvatud juhul, kui see on toodetud kindlas piirkonnas ja üldtuntud traditsioonilisel viisil. See kehtib selliste toodete puhul nagu Prantsuse šampanja ja Kreeka feta.

Euroopa

Euroopa Liit ja Ühendkuningriik sõlmisid kaubandus- ja koostöölepingu, milles on seatud kaubandustingimused nagu nullkvoodid, tollimaksud ja õiglased konkurentsireeglid.

Põhja-Ameerika

Vabakaubanduskokkulepe Kanadaga, mida tuntakse laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (Ceta) nime all, jõustus ajutiselt 21. septembril 2017. Leping jõustub täielikult peale seda, kui kõik ELi liikmesriigid on selle ratifitseerinud.

ELi nõukogu kiitis heaks läbirääkimisvolitused USAga tööstuskaupade tariifide kaotamist ja vastavushindamise vastastikust tunnustamist käsitleva lepingu sõlmimiseks. Edasised sammud tuleb veel otsustada.

Juunis 2021 alustas tööd ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu. Eesmärk on teha koostööd ülemaailmses kaubanduses, majanduslikes ja tehnilistes probleemides ning tugevdada kaubandust ja majandussuhteid.

Aasia

ELi ja Jaapani majanduspartnerlus jõustus 1. veebruaril 2019. Vietnamiga sõlmitud leping jõustus 2020. aastal.

Hiinaga ei peeta praegu vabakaubandusläbirääkimisi. 2020. aasta septembris jõudsid EL ja Hiina kokkuleppele 100 Euroopa toote ja 100 Hiina toote geograafiliste tähiste kaitsmises teineteise turgudel. Parlament kiitis selle heaks 11. novembril 2020. Järgmise nelja aasta jooksul laiendatakse lepingut veel 175 Euroopa ja Hiina tootele.

Okeaania

Läbirääkimisi laiaulatusliku kaubandusleppe sõlmimiseks Austraaliaga alustati 18. juunil 2018. Läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks Uus-Meremaaga alustati 21. juunil 2018.

Ladina-Ameerika

2019. aasta juunis saavutati Mercosuri riikidega põhimõtteline kokkulepe, kuid nõukogu ja Euroopa Parlament peavad selle heaks kiitma.

Läbirääkimised ELi ja Mehhiko ülemaailmse lepingu ajakohastamiseks algasid 2016. aasta juunis. 21. aprillil 2018 saavutati poliitiline kokkulepe. Et see jõustuks, peavad nõukogu ja Euroopa Parlament selle heaks kiitma.

Lähis-Ida ja Vahemere lõunarannik

Selle piirkonna riikidega on sõlmitud mitmesuguseid kokkuleppeid, eelkõige assotsieerimislepinguid, mis ergutavad kaubandust. Lisaks käivad üksikute riikidega läbirääkimised nende kokkulepete laiendamiseks sellistesse valdkondadesse nagu põllumajandus ja tööstusnormid.

Euroopa Parlamendi roll

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist 2009. aastal on kaubanduslepingute jõustumiseks esmalt vaja parlamendi heakskiitu. Samuti tuleb Euroopa Parlamendi liikmeid läbirääkimiste käiguga regulaarselt kursis hoida.

Parlament on juba näidanud, et tõsiste kahtluste korral ei peljata vetoõiguse kasutamist. Nii näiteks lükkas parlament 2012. aastal tagasi võltsimisvastase kaubanduslepingu.

Veel ELi kaubanduspoliitika kohta

• Infograafik ELi positsiooni kohta maailmakaubanduses.
• Kaubandussõjad: millised on ELi kaubanduse kaitsemeetmed?
• Dumpinguvastane poliitika: kuidas EL võitleb ebaausate kaubandustavade vastu

Artikkel avaldati algselt 19. oktoobril 2016 ja seda ajakohastati viimati 2023. aasta juulis.