Kaubanduslepingud: millega Euroopa Liit praegu tegeleb  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

EL peab partneritega mitmel pool maailmas läbirääkimisi mitmesuguste kaubanduslepingute üle, kuid nende sõlmimiseks on vaja Euroopa Parlamendi heakskiitu.

Infograafik: maailma kaardil on välja toodud riigid, kellega EL on pidamas kõnelusi vabakaubandusleppe osas  

Kaubanduskokkulepped on ELi kaubanduspoliitika põhikomponent. 12. veebruaril kiitsid parlamendiliikmed heaks vabakaubanduse ja investeeringute kaitse lepingud Vietnamiga. Pärast Vietnami kaubandusleppe ratifitseerimist 8. juunil, jõustub lepe 2020. aasta suve lõpul.

 

Parlamendiliikmed hääletasid 2019. aasta veebruaris EL-Singapuri kaubanduse ja investeeringute kaitse tehingute poolt, mis kaotavad viie aasta jooksul peaaegu kõik tollimaksud. Mõni kuu enne seda kiitsid parlamendiliikmed heaks ka olulise kaubanduslepingu ja strateegilise partnerluse Jaapaniga.

 

Kaubanduslepingute tähtsus

Kaubanduslepingud on ELi jaoks väga olulised, sest need soodustavad tugevalt majanduskasvu. 2018. aastal oli Euroopa Liit maailma teine suurim toodete eksportija (15,5%) pärast Hiinat (15,8%), eespool Ameerika Ühendriikidest (10,8%). Lisaks oli Euroopa Liit sama aasta seisuga maailma teine suurim toodete importija (13,7%) pärast Ameerika Ühendriike (15,8%), aga eespool Hiinast 13%). Uued kaubanduslepped loovad Euroopa ettevõtetele ärivõimalusi, mis omakorda soodustab uute töökohtade loomist, suurendab tarbija valikuvõimalusi ja alandab tarbijahindu.

 

Kardetakse, et kaubanduslepped toovad mõnedel elualadel kaasa tihedama konkurentsi ja sellega seoses ka tööhõive vähenemise, ent sellised kokkulepped loovad alati rohkem uusi töökohti kui hävitavad vanu. Samuti tuntakse muret selle üle, et lepingute tulemusel võivad ranged normid – näiteks toidu kvaliteedile – muutuda liiga leebeks. EL on aga sedavõrd suur turg, et ta saab nõuda välisettevõtetelt toodete vastavust oma normidele. Parlamendiliikmete jaoks on kvaliteedinõuded kaubanduslepingute puhul alati esmatähtsad ja kõik katsed neid leebemaks muuta võivad anda neile põhjuse kokkulepete tagasi lükkamiseks. Sageli lisavad ELi läbirääkijad kaubanduskokkulepetesse ka inimõigusi ja töötaja õigusi puudutavaid klausleid, et parandada olukorda meie partnerriikides.

 

Lisateave üleilmastumise kohta: kuidas Euroopa Parlament sellega toime tuleb.

 

Lepinguliigid

EL kasutab suhetes eri riikidega erinevaid lepinguliike. Neis keskendutakse kas tariifsete tõkete vähendamisele ja kaotamisele või tolliliidu sõlmimisele ning sellega seoses tollimaksu kaotamisele ja välisriikidest imporditud toodetele ühiste tollimaksude kehtestamisele.

 

Küsimus ei ole aga ainult tariifides. Oluliseks võivad kujuneda ka investeeringud ning investeeringutega seotud vaidlusküsimuste lahendamine. Vaidluse põhjuseks võib olla näiteks mõne äriühingu arvamus, et mõni valitsuse otsus mõjutab investeeringuid, mille nad on sellesse riiki teinud. Olulised on ka mitte-tariifsed tõkked nagu näiteks tootestandardid (nii on EL terviseriskidele viidates keelanud teatud hormoonide kasutamise karjakasvatuses).

 

Euroopa

Läbirääkimised Ühendkuningriigiga peaksid lõppema sel aastal. Loe lähemalt käimasolevate kõneluste kohta.

 

Põhja-Ameerika

Vabakaubanduskokkulepe Kanadaga, mida tuntakse laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (Ceta) nime all, jõustus ajutiselt 21. septembril 2017. Leping jõustub täielikult peale seda, kui kõik ELi liikmesriigid on selle ratifitseerinud.

 

Läbirääkimised Ameerika Ühendriikidega Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle katkesid  2016. aasta lõpus. 15. aprillil 2019 kiitis ELi nõukogu heaks läbirääkimisvolitused, et saavutada kokkulepe tööstuskaupade tollimaksude kaotamise osas, lisaks üksteise vastavushindamise tunnustamisele. Järgmiste sammude osas ei ole otsuseid langetatud.

 

Aasia

EL-Jaapani majanduspartnerlus jõustus 1. veebruaril 2019. Vietnamiga sõlmitud leping jõustub hiljem sel aastal.

 

Hiinaga ei peeta praegu vabakaubandusläbirääkimisi, küll aga toimuvad kõnelused teistel teemadel, nagu läbirääkimised laiaulatusliku ELi ja Hiina investeerimislepingu üle. Need algasid 2013. aasta novembris ja läbirääkimiste eelmine voor toimus 2020. aasta jaanuaris.

 

Läbirääkimised teiste Aasia riikidega:

  • Malaisia (Malaisia valitsus ei ole veel otsustanud, kas soovib läbirääkimisi jätkata)
  • Indoneesia (läbirääkimiste kümnes voor toimus 2020. aasta märtsis)
  • Tai (EL on valmis läbirääkimistega jätkama)
  • Filipiinid (läbirääkimiste järgmise vooru kuupäev pole veel kindel)
  • Myanmar (kõnelused peatusid 2017. aastal)
  • India (mõlemad pooled püsivad tihedas suhtluses)

 

Okeaania

Läbirääkimisi laiaulatusliku kaubandusleppe sõlmimiseks Austraaliaga alustati 18. juunil 2018. Läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks Uus-Meremaaga alustati 21. juunil 2018. Mõlemal puhul on juba toimunud mitu läbirääkimistevooru.

Ladina-Ameerika

2019. aasta juunis saavutati põhimõtteline kokkulepe Mercosuri riikidega, kuid jõustumiseks peavad ELi Nõukogu ja Euroopa Parlament selle ametlikult heaks kiitma.

 

Läbirääkimised ELi ja Mehhiko ülemaailmse lepingu ajakohastamiseks algasid 2016. aasta juunis. Poliitilise kokkuleppeni jõuti 21. aprillil 2018, kuid jõustumiseks peavad Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu selle heaks kiitma.

 

Läbirääkimiste seitsmes voor Tšiiliga toimus 2020. aasta mais videokonverentsi teel.

 

Lähis-Ida ja Vahemere lõunarannik

Selle piirkonna riikidega on sõlmitud mitmesuguseid kokkuleppeid, muu hulgas assotsieerimislepinguid, mis ergutavad kaubandust. Lisaks käivad üksikute riikidega läbirääkimised nende kokkulepete laiendamiseks sellistesse valdkondadesse nagu põllumajandus ja tööstusnormid.

 

Teenustekaubandus

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 23 liiget, sealhulgas ka EL, peavad parajasti läbirääkimisi Teenustekaubanduse lepingu (TiSA) üle. Selles osalevate riikide osakaal maailma teenustekaubandusest on kokku 70 %. Läbirääkimised külmutati 2016. aasta hilissügisel ja edasine tegevuskava ei ole veel kindel.

 

Parlamendi roll

Peale Lissaboni lepingu jõustumist 2009. aastal on kaubanduslepingute jõustumiseks esmalt vaja parlamendi heakskiitu. Samuti tuleb Euroopa Parlamendi liikmeid läbirääkimiste käiguga regulaarselt kursis hoida.

 

Parlament on juba näidanud, et tõsiste kahtluste korral ei peljata vetoõiguse kasutamist. Nii näiteks lükkasid parlamendiliikmed 2012. aastal tagasi võltsimisvastase kaubanduslepingu.

 


Infograafik ELi positsiooni kohta maailmakaubanduses.

 

Artikkel avaldati esmakordselt 19. oktoobril 2016 ning täiendati viimati juulis 2020.