Saadik Kefalogiannis: ELi-Türgi suhetes on algamas uus periood 

 
 
Päevakorral ELi-Türgi suhted ©AP Images/European Union-EP  

Möödunud nädalal parlamendi täiskogul vastu võetud resolutsiooni järgi tuleks ELil ajutiselt peatada Türgiga liitumiskõnelused, kuni riigis lõppevad pärast läbikukkunud riigipöördekatset alguse saanud „ebaproportsionaalsed karistusmeetmed“. Vastuseks ähvardas Ankara tuhandete põgenike lubamisega Euroopa Liitu. Parlamendi Türgi delegatsiooni juhi Manolis Kefalogiannise sõnul on Türgi ja ELi suhetes algamas uus periood.

Samas rõhutab Kefalogiannis, et „Euroopa Liit on endiselt Türgi kõige olulisem ja usaldusväärsem partner“.


Pärast tänavu juulis toimunud luhtunud riigipöördekatset on Türgi võimude poolt arreteeritud või töölt kõrvaldatud kümneid tuhandeid inimesi, nende hulgas sõjaväelased, riigiteenistujad, õpetajad, ülikoolide dekaanid, prokurörid, ajakirjanikud ja opositsioonipoliitikud.


Selline äärmuslik lähenemine ja president Erdoğani ähvardus taastada riigis surmanuhtlus teeb saadikud murelikuks. „Türgi peab saama üle demokraatia defitsiidist, mis veelgi süvenes pärast 15. juuli riigipöördekatset. Loobuda tuleb arutlustest surmanuhtluse taastamise üle,“ ütleb parlamendis Rahvaparteid ja Kreekat esindav Kefalogiannis.


„Türgil tuleb omaks võtta Euroopa Liidu väärtused ja standardid, austada Euroopa Liidu õigust ja lõpetada vaidlemine rahvusvaheliste kokkulepete üle nagu Lausanne’i leping,“ lisab Kefalogiannis.


Türgi kui kandidaatriigi kohta parlamendis viimati raporti koostanud Kati Piri loodab, et tegemist on ajutise olukorraga. „Valik läbirääkimiste jätkamiseks peab tulema Türgi valitsuselt,“ lisab sotsiaaldemokraate ja Hollandit esindav saadik.


Türgi demokraatia proovikivi


Piri ütles augusti lõpus, et coup d’état järgse olukorra haldamine paneb proovile Türgi demokraatia, seda eelkõige inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise osas.


Oktoobri täiskogul võttis parlament vastu resolutsiooni, milles saadikud kutsuvad Türgit üles vabastama ajakirjanikke ja meediatöötajaid, kelle suhtes puuduvad tõendid, mis näitaksid süütegusid.


Septembri alguses Ankarat külastanud EP president Martin Schulz ütles toona, et „teineteise süüdistamise asemel tuleb teineteisega rohkem suhelda". Vähem kui kaks kuud hiljem, 16. novembril, lükkas parlament edasi visiidi Türki, kuna kohtumiste formaadi osas ei jõutud sealse poolega kokkuleppele.


EP delegatsiooni visiit jäi ära päev pärast seda, kui parlamenti külastas Türgi ELi asjade minister Ömer Çelik, kellele president Schulz avaldas rahulolematust seoses Türgi valitsuse ebaproportsionaalsete sammudega pärast riigipöördekatset.


ELi-Türgi rändelepe

 

Kuskil mujal maailmas ei paikne nii palju põgenikke kui Türgis – kokku ulatub see arv kolme miljonini. Türgi on transiitriigiks Süüriast, Afganistanist ja Iraagist Euroopa poole suunduvatele põgenikele.


Märtsis 2016 leppisid EL ja Türgi kokku plaanis teha lõpp ebaseaduslikule rändele Türgist Euroopa Liitu. Lepe sai kriitika osaliseks vabaühenduste ja osa parlamendi fraktsioonide poolt, kes tundsid muret põgenike olukorra pärast ja väitsid, et kokkulepe ei ole vastavuse rahvusvahelise õigusega. Lisaks tekitas rahulolematust asjaolu, et leppesse kirjutati sisse viisarežiimi liberaliseerimine Türgiga.


Leppe tulemusel vähenes oluliselt Türgist Kreekasse saabuvate põgenike arv. Seda marsruuti  mööda saabus 2015. aastal Euroopa Liitu 885 000 põgenikku. Selle aasta jaanuarist septembrini on vastav arv 173 000.


„Euroopa Liidu jaoks on äärmiselt oluline Türgi poolne lepingu rakendamine,“ märgib Kefalogiannis.


Pärast seda, kui parlament võttis novembris vastu liitumiskõneluste peatamist puudutava resolutsiooni, ähvardas president Erdoğan avada piirid ja lubada põgenikud Euroopa Liitu. Tegemist ei ole esimese sellise ähvardusega. Suvel nõudis Türgi viisarežiimi liberaliseerimist, millega EL pole nõustunud, kuna Türgi ei ole kõiki vastavaid nõudeid seni täitnud.


Sel kolmapäeval, 30. novembril, viibib Brüsselis Türgi ELi asjade minister Çelik, kui kohtub rändeküsimuste eest vastutava voliniku Dimitris Avramopoulosega.