Euroopa Liit ja Türgi: suhted on jõudnud keerulisse seisu 

 
 

„See on vastuvõetamatu.“ Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani mõistis sel nädalal väga selgelt hukka Türgi väljaütlemised, kus riik süüdistab Saksamaad ja Hollandit natsismis. Tüli põhjuseks on asjaolu, et mõlemad riigid keelasid oma territooriumil Türgi ministritel presidendi võimu suurendamiseks korraldatava referendumi heaks kampaaniat teha. Kuigi Türgi ja EL teevad koostööd kaubandusest rändeküsimusteni, on suhted viimasel ajal teravnenud. Teeme parlamendi seisukohtadest ülevaate.

„On vastuvõetamatu, et Türgi president viitab natsismile rääkides demokraatlikust riigist. Saksamaal on tagatud kõik põhiõigused ja nende kommentaaridega solvab Erdoğan kõiki eurooplasi,“ säutsus president Tajani esmaspäeval, 20. märtsil.


Türgi on Euroopa Liidu kandidaatriik 1999. aastast. Mullu novembris täiskogul vastu võetud resolutsioonis on aga saadikud seisukohal, et kõnelused tuleks ajutiselt peatada kuni riigis lõppevad repressioonid.


„Türgi peab saama üle demokraatia defitsiidist, mis veelgi süvenes pärast 15. juuli riigipöördekatset. Loobuda tuleb arutlustest surmanuhtluse taastamise üle,“ ütles novembris parlamendi Türgi delegatsiooni juht Manolis Kefalogiannis (EPP, EL).


Tänavu märtsis täiskogul toimunud debatis nimetas liberaalide fraktsiooni liider Guy Verhofstadt (BE) küüniliseks Erdoğani suhtumist, kui Euroopas sõnavabadust nõudva presidendi enda riigis viibivad ajakirjanikud vangistuses. „Külmutagem hetkel liitumiskõnelused Türgiga. See ainuke asi, mida me praegu teha saame.“


Saadikud on mures halveneva inimõigusolukorra pärast Türgis ning mullu augustis külastas riiki parlamendi väliskomisjoni delegatsioon. Toona komisjoni esimeheks olnud Elmar Brok (EPP, DE) märkis, et Türgis toimunud arengud on riigi Euroopa Liidust eemale viinud.


Rändeküsimus

 

Euroopa Liit ja Türgi sõlmisid 2016. aasta märtsis kokkuleppe rändevoogudega tegelemiseks. Tulemuseks oli ELi jõudvate sisserändajate arvu oluline vähenemine, kuid Türgi on mitmel korral ähvardanud leppe üles öelda, süüdistades ühendust tingimuste täitmata jätmises.


Samal ajal on parlamendiliikmed kritiseerinud rändeleppe mitmeid aspekte. „Kui soovime kokkuleppe toimima saada, peame kindlustama, et põgenike vastuvõtutingimused muutuksid oluliselt paremaks,“ ütles kodanikevabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis tänavu jaanuaris saadik Jeroen Lenaers (EPP, NL).


Kaubandus

 

Euroopa Liit on Türgi suurim ekspordipartner, kuhu läheb 44,5 protsenti kaupadest. Türgi omalt poolt on ELi suuruselt neljas eksporditurg, kuhu läheb 4,4 protsenti kaupadest.


Mullu detsembris käis Euroopa Komisjon välja plaani, et täiendada Türgiga kehtivat kaubanduslepet ja laiendada kahepoolseid kaubandussuhteid. Pärast läbirääkimiste lõppemist uue kaubandusleppe üle peab selle ratifitseerima Euroopa Parlament.


Suhted Türgiga ja riigis peagi toimuv referendum on päevakorral eelseisval aprilli täiskogul.