Euroopa Liidu ja Türgi läbisaamine: uued koostöövõimalused 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Jaga seda lehte: 

Mure inimeste põhiõiguste järgimisest Türgis ja sõjaline tegevus Süürias on jahendanud ELi-Türgi suhteid. Milliseid lahendusi pakuvad parlamendisaadikud?

13. novembril arutavad parlamendiliikmed Türgi puurimistegevust ELi vetes Vahemere idapiirkonnas. Kuigi see ei ole ainuke kord, kui parlament on muret väljendanud, on ELil ja Türgil mitmes teises küsimuses lähedased suhted.

Kaubandussuhetest NATOni – Euroopa Liit ja Türgi on teinud aastakümneid tihedat koostööd paljudes valdkondades. Kuid viimasel ajal on suhted muutnud jäiseks: Türgi sõjalise operatsiooni tagajärjel Süürias, ja samuti ei kipu Türgi järgima õigusriigi põhimõtteid, riigis suletakse meediaväljaandeid ja vangistatakse ajakirjanikke.

 

ELi liikmelisus: pidur ühinemisläbirääkimistele?

Türgi on Euroopa Majandusühenduse assotsieerunud liige 1963. aastast, esitades avalduse ühendusega liitumiseks 1987. aastal. ELi kandidaatriigi staatuse sai Türgi aastal 1999, kuid läbirääkimised algasid alles 2005. aastal. Isegi pärast nii pikka aega, pole tehtud kuigi palju edusamme – 35 peatükist on seni avatud vaid 16 ja suletud üks. Pärast läbikukkunud riigipöörekatset 15. juulil 2016 ja sellele järgnenud repressioonide lainet on läbirääkimised faktiliselt lõppenud. Läbirääkimiste alustamiseks pole sellest ajast saadik avatud ka ühtki uut peatükki.

 

Novembris 2016 täiskogul vastu võetud parlamendi resolutsiooni järgi tuleks liitumiskõnelused ajutiselt peatada, kuni Türgis lõppevad pärast luhtunud riigipöördekatset alanud repressioonid. Parlamendisaadikud rõhutasid taas liitumiskõneluste peatamist inimõiguste rikkumiste tõttu 2017. aasta juunis vastu võetud resolutsioonis. Resolutsioonid ei ole siduvad, küll aga tähtsad sõnumikandjad.

 

Õigusriigi põhimõtete järgminine Türgis on parlamendis sagedasti arutlusel, näiteks 6. veebruaril 2018, kui debati põhifookus oli inimõiguste rikkumistel ning Türgi sõjaline sekkumine Afrinis, Süürias.


Sõjaline sekkumine Süürias

2019. aasta oktoobris alustas Türgi sõjalist operatsiooni Süürias, eesmärgiga tekitada kahe riigi vahele tsoon, kuhu paigutada Türgis elavad Süüria põgenikud. 23. oktoobril toimunud arutelul mõistsid parlamendiliikmed selle tegevuse hukka. 24. oktoobril võeti vastu resolutsioon, millega kutsuti üles Türgi suhtes sanktsioonide kehtestamist.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan rahva ees pärast referendumit ©Yasin Bulbul/AP Photos/European Union-EP  

Assotsiatsioonilepe: alternatiiv liikmelisusele?

Euroopa Liidul on võimalik naabruskonnas asuvate riikidega sõlmida assotsiatsioonileppeid, nagu seda on tehtud näiteks Islandi ja Tuneesiaga. Vastavad lepingud panevad paika poliitika ja majandusvaldkonna koostööraamistiku.

 

Euroopa Liit teeb tavaliselt ettepaneku reformida ja parendada inimõiguste olukorda riigis ning stabiliseerida majandust. Vastu võib riik saada majandus- ja tehnilist abi Euroopa Liidult ning tariifivaba juurdepääsu mõnedele või kõigile ELi turgudele.

 

Türgiga on EL assotsiatsioonileppe juba sõlminud, kuid mõningad parlamendisaadikud näevad uuendatud lepet liikmelisuse alternatiivina.

 

Tihedama majanduskoostöö suunal

Detsembris 2016 käis Euroopa Komisjon välja plaani, et täiendada Türgiga kehtivat kaubanduslepet ja laiendada kahepoolseid kaubandussuhteid, aga Nõukogu ei ole veel enda seisukohta kinnitanud. Pärast läbirääkimiste lõppemist uue kaubandusleppe üle peab selle ratifitseerima Euroopa Parlament.

 

Euroopa Liit on Türgi suurim ekspordipartner, kuhu läheb 50% kaupadest. Türgi omalt poolt on ELi suuruselt viies ekspordi,- ja imporditurg.

 

Muud koostöövormid

Nii Türgi kui enamik ELi liikmetest kuulub NATOsse. Samuti teevad pooled koostööd migratsiooniküsimustes. EL ja Türgi sõlmisid kokkuleppe rändekriisi haldamiseks 2016. aasta märtsis ning pärast seda on ebaseadulikult Euroopa Liitu jõudvate migrantide arv oluliselt vähenenud.


See artikkel avaldati esmalt 27. aprill 2017 ja täiendati 07. november 2019.