Hetkeolukord Euroopa Liidu ja Türgi suhetes 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Mure inimõiguste rikkumiste pärast ning sõjategevus Süürias on toonud kaasa ELi-Türgi suhete jahenemise. Mis olukorras on senine koostöö?

Parlamendiliikmed arutasid 10. märtsil pingeid Kreeka-Türgi piiril. Kriisiolukord piiril tekkis pärast Türgi presidendi Recep Erdoğani otsust lõpetada oma riigi roll rände pidurdajana Euroopa Liitu.

 

See otsus on vastuolus 2016. aastal sõlmitud Euroopa Liidu ja Türgi ühisavaldusega, mille raames võttis Türgi endale kohustuse takistada rännet üle Kreeka-Türgi piiri. Vastutasuks piiri hoidmisele saab Türgi Euroopa Liidult rahalist abi. Erdogani otsus avada piir järgnes lahingute ägenemisele Süüria sõjas.

 

Arutelu käigus ütlesid mitmed parlamendiliikmed, et EL peaks aitama Kreekat piiril Türgiga, kindlustades samal ajal varjupaigaõiguse neile, kes seda vajavad. See ei ole esimene kord, kui parlament on väljendanud muret Türgi tegevuse suhtes, kuid ometi on ELil ja Türgil mitmes teises valdkonnas lähedased suhted.

 

Kaubandussuhetest NATOni – Euroopa Liit ja Türgi on teinud aastakümneid tihedat koostööd paljudes valdkondades. Kuid viimasel ajal on suhted muutnud jäiseks, nii Türgi sõjalise operatsiooni tõttu Süürias kui Türgi suhtumise tõttu rändesse. Samuti ei kipu Türgi järgima õigusriigi põhimõtteid - riigis suletakse meediaväljaandeid ja vangistatakse ajakirjanikke.

 

Need arengud on põhjusteks, miks parlamendiliikmed peaksid taas üle vaatama Euroopa Liidu ja Türgi koostöövormid. Loe ülevaadet hetkeolukorrast ELi ja Türgi suhetes ning erinevatest koostöövaldkondadest.

 

Rändeküsimused


Alates Süüria kodusõja algusest 2011. aastal on ligi 3,6 miljonit põgenikku sisenenud Türki ning seetõttu asub hetkel ka suurim põgenike kogukond maailmas just Türgis.

 

Alates 2016. aasta märtsist on EL ja Türgi nõustunud tegema koostööd rändekriisi osas, mis on oluliselt vähendanud ebaseaduslikku rännet Euroopasse. Loe lähemalt Euroopa Liidu rändekriisi vastumeetmete kohta.

 

Kokkuleppe raames saadetakse Türki tagasi kõik ebaseaduslikud rändajad, kes liiguvad Türgist Kreeka saartele. Vastutasuks saab Türgi Euroopa Liidult humanitaarabi 6 miljardi euro ulatuses, ELi pagulasrahastu raames.

 

28. veebruari kõnes ähvardas Erdoğan aga avada piiri Kreekaga, sest tema sõnul ei pea EL oma lubadustest kinni. Kreeka kuulutas selle peale välja eriolukorra ning ELi juhid nõustusid andma Kreekale 700 miljonit eurot abiraha olukorraga tegelemiseks ning lubasid suurt rahastuse kasvu rände- ja piirihaldamisstrateegiatele järgmises Euroopa Liidu pikaajalises eelarves.

 

ELi liikmelisus: pidur ühinemisläbirääkimistele?

Türgi on Euroopa Majandusühenduse assotsieerunud liige 1963. aastast, esitades avalduse ühendusega liitumiseks 1987. aastal. ELi kandidaatriigi staatuse sai Türgi aastal 1999, kuid läbirääkimised algasid alles 2005. aastal. Vaatamata pikaajalisele kandidaadistaatusele, ei ole Türgi palju edusamme teinud – 35 peatükist on seni avatud vaid 16 ja suletud üks. Pärast läbikukkunud riigipöörekatset 2016. aasta juulis ja sellele järgnenud repressioonide lainele on läbirääkimised sisuliselt lõppenud. Läbirääkimiste alustamiseks pole sellest ajast saadik avatud ka ühtki uut peatükki.

 

2016. aasta novembris täiskogul vastu võetud parlamendi resolutsiooni järgi tuleks liitumiskõnelused ajutiselt peatada, kuni Türgis lõppevad riigipöördekatse järgsed repressioonid. Parlamendiliikmed rõhutasid taas liitumiskõneluste peatamist inimõiguste rikkumiste tõttu 2017. aasta juunis vastu võetud resolutsioonis. Resolutsioonid ei ole küll siduvad, kuid siiski olulised signaalid.

 

Euroopa Parlamendis arutatakse sageli õigusriigi põhimõtete järgimist Türgis. Näiteks arutati 2018. aasta veebruaris inimõiguste olukorda Türgis ning Türgi sõjalist operatsiooni Afrinis, Süürias. Samal kuul võeti vastu resolutsioon, kutsudes üles Türgit tühistama riigis kestvat eriolukorda.

Sõjaline sekkumine Süürias


2019. aasta oktoobris alustas Türgi sõjalist operatsiooni Süürias, eesmärgiga tekitada kahe riigi vahele tsoon, kuhu paigutada Türgis elavad Süüria põgenikud. 23. oktoobril toimunud arutelul mõistsid parlamendiliikmed selle tegevuse hukka. 24. oktoobril võeti vastu resolutsioon, millega kutsuti üles kehtestama Türgile sanktsioone.

 

Assotsiatsioonilepe: alternatiiv liikmelisusele?

 

Euroopa Liidul on võimalik naabruskonnas asuvate riikidega sõlmida assotsiatsioonileppeid, nagu seda on tehtud näiteks Islandi ja Tuneesiaga. Vastavad lepingud panevad paika poliitika ja majandusvaldkonna koostööraamistiku.


Euroopa Liit teeb tavaliselt ettepaneku reformida ja edendada inimõiguste olukorda riigis ning stabiliseerida majandust. Vastu võib riik saada majandus- ja tehnilist abi Euroopa Liidult ning tollimaksuvaba juurdepääsu mõnedele või kõigile ELi turgudele.


Kuigi EL on sõlminud Türgiga  assotsiatsioonileppe, näevad mõningad parlamendisaadikud uuendatud lepet alternatiivina liikmelisusele.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan rahva ees pärast referendumit ©Yasin Bulbul/AP Photos/European Union-EP  

Tihedama majanduskoostöö suunal


2016. aasta detsembris käis Euroopa Komisjon välja plaani, et täiendada Türgiga kehtivat kaubanduslepet ja laiendada kahepoolseid kaubandussuhteid. Euroopa Liidu Nõukogu ei ole veel oma seisukohta kinnitanud. Pärast läbirääkimiste lõppemist uue kaubandusleppe üle peab selle ratifitseerima Euroopa Parlament.

 

Euroopa Liit on Türgi suurim ekspordipartner, kuhu läheb 50% kaupadest. Türgi omalt poolt on ELi suuruselt viies ekspordi,- ja imporditurg.

 

See artikkel avaldati esmalt 27. aprill 2017 ja täiendati 07. november 2019 ning 13. märtsil 2020.