Raportöör Kati Piri: olukorra halvenemist Türgis ei saa lihtsalt pealt vaadata 

 
 

Kui Türgi kiidab vastuolulised põhiseaduse muudatused heaks, tuleb ELil peatada riigiga peetavad liitumiskõnelused, seisab täiskogul kinnituse saanud raportis.

Kas Euroopa Liidu ja Türgi teed on minemas lahku? Türgis toimuv on teinud EP saadikud murelikuks, eelkõige puudutab see inimõigusrikkumisi ja plaanitavaid põhiseaduslikke muudatusi, mis kinnistavad presidendi võimu.

 

Täiskogul neljapäeval, 6. juulil hääletuse läbinud raporti järgi tuleb põhiseadusmuudatuste jõustumise korral liitumiskõnelused lõpetada.

 

Raportöör Kati Piri (S&D, NL) ütleb intervjuus, et Euroopa Liit peab rääkima asjadest nii nagu need on ja Euroopa Parlament on seda ka tegemas.  

 

Kust jookseb parlamendi jaoks piir? Mida liitumiskõneluste peatamine tähendaks?

Kui Türgi taaskehtestab surmanuhtluse ja jõustab põhiseaduslikud muudatused, tuleb lõpetada riigi integreerimine Euroopa Liitu. Samas ei tähenda see, et peatada tuleks muud koostöövormid.

 

Rahaliselt tähendab liitumiskõneluste peatamine mitut sadat miljonit eurot, mis läheb igal aastal liitumiseelsetest fondidest Türgile. Parlament pakub välja, et kõneluste peatamise korral tuleks need vahendid otse suunata Türgi kodanikuühiskonna toetamiseks.

 

Kuid poliitiliselt rääkides tähendaks kõneluste lõpetamine, et Türgi 60 aasta pikkusele liikumisele Euroopa suunas tuleks järsk lõpp.

 

Kuigi suhted Türgiga on halvenenud, on tegemist ühe peamise partneriga rändeküsimustes ja võitluses terrorismiga. Kuidas tagada koostöö jätkumine?

Tegemist äärmiselt olulise partneriga paljudes valdkondades ja seda hoolimata Türgi valitsuse poliitikast. Euroopa Parlament ei ütle, et tehkem koostööle Türgiga lõpp.

 

Euroopa teeb koostööd paljude maailma riikidega, kellega ei ole alustatud liitumiskõnelusi. Näiteks on töös rändepoliitikat puudutavad kokkulepped mitmete riikidega, mis isegi ei asu Euroopa mandril.

 

Millised on ELi võimalused demokraatia ja inimõiguste edendamiseks Türgis?

Euroopa Liit peab muutma oma praegust lähenemist. ELi liidrid, välja arvatud Euroopa Parlament, on valinud taktika, kus oodatakse ja loodetakse, et suhted Türgiga lähevad ühel päeval paremaks. Mingeid raame ei ole seatud. Kuid nii toetatakse autoritarismi Türgis.

 

Ei saa vaid istuda-oodata ning rääkida president Erdoğaniga ilusat juttu, kui olukord Türgi sees muudkui halveneb ja halveneb. Euroopa Liit peab rääkima asjadest nii nagu need on ja Euroopa Parlament on seda ka tegemas.