Surmanuhtlus Euroopas ja maailmas: peamised faktid 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Euroopa Parlament on kindlalt surmanuhtluse vastu ja tegutseb aktiivselt selle kaotamise nimel. Vaata meie infograafikuid!

Surmanuhtlus maailmas  

Surmanuhtlus: faktid ja arvud

2019. aasta seisuga oli surmanuhtlus seadusega või tegelikult kaotatud 142 riigis. Seda kasutas ikka veel 56 riiki. Kinnitatud andmetel hukati sel aastal vähemalt 657 inimest 20 riigis (välja arvatud Hiina, kus usutakse olevat hukatud tuhandeid inimesi). Surmamõistetuid oli täideviimise ootel üle 25 000. Hukkamiste arv 2019. aastal oli madalaim sel kümnendil – 2018. aastal oli vastav arv 690 ning 2017. aastal 993.

 

2019. aastal toimus 86 protsenti hukkamistest neljas riigis – Iraanis, Saudi Araabias, Iraagis ja Egiptuses. Täpsed andmed Hiina kohta on teadmata, sest need numbrid on riigisaladus. (Allikas: Amnesty International)

 

Aasias, araabia maades ja USAs on surmanuhtluse kaotamisele tugev vastuseis. Aafrikas seevastu on 55 riigist neli viiendikku surmanuhtluse kaotanud või kehtestanud moratooriumi.

Euroopa Liit: tavakuritegude ja kõigi kuritegude eest surmanuhtluse kaotamise kronoloogia  

Kuidas Euroopa Liit surmanuhtluse vastu võitleb

Inimõiguste kaitsmise kohustuse raames on Euroopa Liit suurim abiandja globaalses võitluses surmanuhtluse vastu. Kõik ELi liikmesriigid on  kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga kaotanud ära surmanuhtluse.

 

EL võitleb surmanuhtluse vastu mitmel viisil:

  • Euroopa Liit on keelustanud kaubavahetuse, kui antud kaupasid on võimalik kasutada piinamiseks ja surmanuhtluse täideviimiseks;
  • kasutab kaubanduspoliitikat, et edendada inimõiguste järgimist;
  • toetab surmanuhtlust kohaldavates riikides kodanikuühiskonna organisatsioone, mis suurendavad teadlikkust, jälgivad ja dokumenteerivad olukorda;
  • ÜRO alalise vaatlejana toetab EL häälekalt kõiki meetmeid surmanuhtluse kaotamiseks;
  • Euroopa Parlament võtab vastu resolutsioone ja korraldab arutelusid, milles mõistetakse hukka surmanuhtlust kohaldavate riikide tegevust. 2015. aasta resolutsioonis mõisteti hukka surmanuhtluse kasutamine opositsiooni mahasurumiseks, usuliste tõekspidamiste, homoseksuaalsuse või abielurikkumise eest.

 

Valgevene on ainus riik Euroopas, kes jätkab hukkamisi. Venemaa on kehtestanud surmanuhtlusele moratooriumi.