Iraan: kas EL saab aidata kaasa olukorra lahenemisele?

Parlamendiliikmed arutavad tänasel täiskoguistungil Iraanis toimuva olukorra viimaseid arenguid. Mis on praeguse situatsiooni põhjus ja mis roll on ELil?

Hooned Teheranis
Tehran, Iran ©Shutterstock.com/Vanchai Tan

Aastaid on suhted Iraaniga olnud pingelised, mis on suurel osal seotud kartusega, et riigil on ambitsioon arendada tuumarelva. 2015. aastal loodud Iraani tuumaleppe eesmärgiks oli selle vältimine, aga hiljutiste sündmuste kulminatsiooniks olnud Iraani sõjalise juhi hukkumine jaanuari alguses Ameerika Ühendriikide õhurünnakus, on viinud pinged uuele tasemele.


Täna pärastlõunal arutavad parlamendiliikmed hiljutisi arenguid. Vaata arutelu otseülekannet Eesti aja järgi 16.00.


Mis on Lähis-Idas toimuva olukorra tagamaa ja sealhulgas tuumaleppe sisu, ning ELi roll?

Tuumalepe


Ühine terviklik tegevuskava (JCPOA) ehk Iraani tuumalepe on kokkulepe, mis kindlustab, et Iraani tuumaprogramm jääb rahumeelseks, mille vastutasuks eemaldatakse Iraani-vastased sanktsioonid. Sellele kirjutasid 2015. aasta juulis alla Iraan, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, lisaks Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid.


Kokkulepe jõustus 16. jaanuar 2016, kui Rahvusvaheline Tuumaagentuur kinnitas, et Iraan on täitnud enda tuumarelvade likvideerimise kohustust.

Trump


Kui Donald Trump 2017. aasta jaanuaris Ühendriikide presidendiks sai, on ta järjekindlalt olnud tuumaleppe vastane. 2018. jaanuaris teatas Trump, et kuni leppe „katastroofiliste vigade“ parandamiseni, peatab USA selle täitmise. Vaatamata ELi pingutustele tema muredele vastata, teatas Trump 2018. aasta mais, et USA astub Iraani tuumaleppest välja ja kehtestab taas sanktsioonid. Need sanktsioonid tähendavad, et Ameerika Ühendriikide ettevõtetel on keelatud äri tegemine Iraaniga, samas kui välisfirmad, kes nii teevad, riskivad oluliste trahvidega ja neid võidakse blokeerida USA pangandus- ja rahandussüsteemidest.


EL jätkas tuumaleppe kaitsmist, öeldes, et range tuumajärelvalve ja Rahvusvaheline Tuumaagentuur on mitmeid kordi kinnitanud, et Iraan on kinni pidanud enda leppega antud kohustustest. EL soovis luua meetmeid, mis võimaldaksid ettevõtetel jätkata Iraaniga äri tegemist, ilma USA karistuseta.


Algselt jätkas Iraan leppest kinni pidamist, aga järk-järgult tulid teated leppest kõrvale kaldumisest, näiteks ületati väherikastatud uraani hoidmise ülempiir.



Eskaleerumine


Pinged jõudsaid haripunkti, kui USA teatas jaanuari alguses, et nende õhurünnakus hukkus Iraani kindral Qassem Soleimani. USA võimude sõnul tegeles Soleimani aktiivselt plaanidega rünnata Ameerika diplomaate ja sõjaväelasi Iraanis ja lähedalasuvates riikides.


Lühidalt pärast rünnakut teatas Iraan, et astub tuumaleppest tagasi ja korraldas vastutasuks raketirünnaku kahele USA sõjaväebaasile Iraagis.


Olukord arenes veelgi, kui Iraan 11. jaanuaril tunnistas, et oli eksikombel alla tulistanud Ukraina Rahvusvahelise Lennufirma lennuki, mille pardal viibinud 176 tsiviilisikut hukkusid. Teate järel protestisid iraanlased tänavatel.



ELi roll


EL on kutsunud üles olukorda leevendama ja pühapäeval soovitasid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik Iraanil tungivalt enda tuumaleppe kohustusi järgida.


Parlament jätkab Iraanis ja Lähis-Idas toimuva olukorra jälgimist ja hoiab regulaarselt arutelusid, ning kinnitab resolutsioone, et konkreetseid probleeme esile tõsta. Näiteks võtsid parlamendiliikmed 19. detsembril vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka Iraani julgeolekujõudude ebaloomuliku jõu kasutamise rahumeelsete protestijate vastu.


Cornelia Ernst, (GUE/NGL, Saksamaa) parlamendi Iraaniga suhtlemise delegatsiooni esimees sõnas: „ELina peame USA-le selgeks tegema, et Soleimani hukkumine oli rahvusvahelise õiguse rikkumine ja Lähis-Ida konflikti õhutamine on oht maailma rahu tagamisele. Me peame tegema iraanlastele selgeks, et vägivald on absoluutselt vale viis protestidega tegelemiseks. EL saab ja peab täitma olulist rolli vahendajana.”


David McAllister, (EPP, Saksamaa) välisasjade komisjoni esimees ütles kommentaariks: „Ma olen sügavalt mures hiljutiste vägivaldsete arengute pärast Iraanis, pärast Iraani kindrali Soleimani ja Iraagi sõjaväelise liidri Abu Mahdi al-Muhandi hukku. Hetkel on kohene vajadus pinged maandada ja kõikidel osapooltel kehtestada piirangud, mis lõpetaksid vägivalla tsükli ja kättemaksu. Edasisi vastasseise ja inimelude kaotusi tuleb vältida, nii palju aastaid on toimunud ühised pingutused, et võidelda ISIS-ga, tuua rahu ja stabiilsus Iraaki. Kogu piirkonna julgeolek on hetkel ohus. Koalitsiooni säilitamine on hetkel kõige olulisem.”


Samuti kutsus ta ELi jätkuvalt toetama Iraani tuumalepet ja Iraani jätkuvalt kinni pidama enda kohustustest.