ELi abi: Koroonaviirus võib mõjuda Aafrikale laastavalt

Arengukomisjoni eesistuja Tomas Tobé sõnul võib koroonaviirus Aafrikas olla laastav ning seetõttu peaks meie vastus koroonaviirusele ületama Euroopa piire.

ELi abi Covid-19 vastu teel kolmandatesse riikidesse

Parlamendi arengukomisjoni liikmed hoiatavad, et arvestades tervishoiusüsteemide haavatavust mitmetes arenguriikides, võib koroonaviirusel olla laastav mõju. Euroopa Liit töötab, et toetada liikmesriike ja pehmendada koroonaviiruse majanduslikku mõju Euroopale, kuid pandeemia ei tunne riigipiire. 17. aprilli resolutsioonis rõhutas Parlament rahvusvahelise koostöö ja solidaarsuse vajadust ning ÜRO süsteemi tugevadamist, pidades silmas eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni.

 

ELi üleilmne tegevus pandeemia tõkestamiseks

 

Euroopa Liit käivitas 8. aprillil „Tiim Euroopaabipaketi, et toetada koroonaviiruse ja selle mõjude vastast võitlust eelkõige Aafrikas ja ELi naabruskonnas rohkem kui 20 miljardi euroga. Enamik rahastust tuleb olemasolevate ELi fondide ja programmide rahade ümbersuunamisest.

 

Parlament toetab Euroopa Komisjoni tegevust luua ELi globaalne vastus kriisile. Parlamendiliikmed on liitunud ka Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga nõudmistega, et peatada arenguriikide laenude tagasimaksed.

 

Vaata lähemalt ELi globaalse vastuse kohta meie videost ↑.

Intervjuu Tomas Tobega
Intervjuu Tomas Tobega

Covid-19 pandeemia levik Aafrikas (hetkel ei ole seda vaid kahes riigis) on murettekitav. Me küsisime Parlamendi arengukomisjoni eesistujalt Tomas Tobélt (ERP, Rootsi) Euroopa Liidu vastuse kohta.

 

Kas Euroopa Liidu töö on piisav, et aidata kolmandatel riikidel võidelda koroonaviiruse vastu või peaksime tegema rohkem?

 

Jah ja ei. Jah, me koordineerime läbi „Tiim Euroopa“ ja 20 miljardi euro eraldamise, kuid me peame ka tagama, et liikmesriigid teeksid rohkem, sest me vajame (tegevusteks) rohkem raha. Euroopa Liiduna peame me koordineerima ja veenduma, et me tõepoolest aitame neid, kes seda enim vajavad. Paljudes Aafrika riikides tõenäoliselt alaregistreeritakse juhtumeid, seega peame me tegutsema väga kiiresti.

 

Kas sa arvad, et ELi mure Aafrika olukorra üle võib väheneda meie koduste väljakutsete valguses?

 

Ei. Ma arvan, et kõik saavad mingil määral aru, et me oleme koos selles (kriisis). See pandeemia ei tunne riigipiire ja me peame olema edukad kõikjal. Ja on päris selge, et väljakutse on Aafrikas väga suur, sest seal on rohkem kaitsetumaid inimesi, tervishoiusüsteem pole paljudes riikides piisavalt hea ning haiglavoodeid ei ole piisavalt.

 

Solidaarsuse huvides peame veenduma, et teeme kõik, mis suudame, et päästa inimelusid. See on ka Euroopa huvi väljendus, sest me ei taha näha teist ja kolmandat pandeemia lainet jõudmas Euroopasse naaberriikidest.

 

Märtsi alguses avaldas Euroopa Komisjon uue ELi-Aafrika strateegia. Kas see on endiselt asjakohane koroonaviiruse kontekstis?

 

Ma usun, et see on väga asjakohane, sest see viitab vajadusele ehitada uus partnerlussuhe Aafrikaga, kus me jätame maha senise abiandja-abisaaja nägemuse. Me peame nägema paljusid Aafrika riike rohkem partneritena. Ülemaailmne koroonaviirusest tulenev majanduslangus rõhutab vajadust uue strateegia järele.

 

Nüüd on kõige olulisem asi teha kindlaks, et me suudame selle partnerluse tegelikult ellu viia. Oktoobris on meil loodetavasti ees ELi-Aafrika tippkohtumine. Euroopa Parlamendina valmistame me ette oma seisukoha strateegiale.

 

Loe, mida Euroopa Liit teeb koroonaviiruse vastu võitlemiseks.

Tiim Euroopa, ELi 20 miljardi euro suuruse abipaketi prioriteetideks on:

  • Reageerimine vahetule tervishoiukriisile ja sellest tulenevatele humanitaarabivajadustele
  • pandeemiaga toimetulekuks tervishoiu-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tugevdamine ning partnerriikide suutlikkuse ja valmisoleku tugevdamine
  • vahetute sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede leevendamine