Pressivabaduse kaitsmine Covid-19 pandeemia ajal 

 
 

Covid-19 kriis on andnud tugeva löögi meediasektorile ajal, mil meedial on oluline roll anda usaldusväärset teavet ja tõrjuda levivat desinformatsiooni.

Meediasektoris on probleem reklaamitulude suure langusega ning Parlament kardab, et finantsolukorra halvenemise jätkumisel võivad meediaorganisatsioonide kaotada oma võimekuse anda selget ja faktiliselt täpset informatsiooni ning tõkestada valeinformatsiooni levikut.

 

17. aprillil hääletatud resolutsioonis ütlesid parlamendiliikmed, et koroonaviiruse kohta leviv desinformatsioon on suur rahvatervise probleem ning et kõikidel kodanikel peaks olema ligipääs täpsele ja usaldusväärsele informatsioonile. Nad lisasid, et vaba, sõltumatu ja hästi rahastatud meedia on demokraatia jaoks oluline.

 

Sõnavabadus, meediavabadus ja mitmekesisus on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste konventsioonis.

Infograafik: ELi põhiõiguste harta artikkel 11 sõna- ja teabevabaduse kohta  

Erakorraline toetusfond meediale

 

Aitamaks kriitilises olukorras olevaid meediaettevõtteid, on Parlamendi kultuurikomisjoni liikmed palunud Euroopa Komisjonil otsida võimalusi luua erakorraline toetusfond meediale ja ajakirjandusele.

 

Meediavabaduse toetamise ja ajakirjanike kaitsmise osas on mõningaid meetmeid juba vastu võetud. 2020. aasta märtsis tegi Euroopa Liit projektide rahastamiseks kättesaadavaks 5,1 miljonit eurot, et aidata tuvastada ja ennetada pressivabaduse rikkumisi; tuvastada ohte massiteabevahendite mitmekesisusele ja toetada piiriülest uurivat ajakirjandust.

 

Loe lähemalt, mis tegevusi on EL vastu võtnud, et tegeleda koroonaviiruse pandeemiaga.

Maailma pressivabaduse päev

 

3. mai on maailma pressivabaduse päev. Piirideta reporterid (RSF) on äsja avalikustanud 2020. aasta maailma pressivabaduse indeksi, mis võtab seekord arvesse ka koroonaviiruse puhangust tulenevaid ohte ausale ja vabale ajakirjandusele.

 

Euroopa on ajakirjanike jaoks ohutuim koht

 

2020. aasta indeksi järgi on Euroopa endiselt piirkonnaks, kus pressivabadus on kõige paremini tagatud. ELi riigid on enamjaolt hindega „hea“ või „üldjoontes hea“. Soome, Taani, Rootsi ja Holland on jätkuvalt parimate tulemusega.



Infograafik ELi pressivabaduste reitingute kohta 2020. aastal  

Kuigi Euroopa Liit on ajakirjanikele ohutuim koht, hoiatab RSF, et ka Euroopas on probleeme ajakirjanike ahistamise ja nendele ähvarduste tegemisega.

 

Ohud ajakirjanikele kasvavad üle kogu maailma

 

Mõned koroonaviiruse pandeemiaga vastu võetud erakorralised meetmed on mõjutanud ka riikide reitinguid – nagu näiteks Hiinas (endiselt 177. koht), Iraanis (173. koht – langus kolm kohta) ja Iraagis (162. koht – langus kuus kohta).

 

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika on jätkuvalt maailma kõige ohtlikumaks piirkonnaks ajakirjanikele, kuid suurim pressivabaduste rikkumise kasv (1,7 protsenti) on olnud Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas.

 

RSFi andmetel on 2020. aastal tapetud üksteist ajakirjanikku. Võrdluseks, 2019. aastal tapeti 49 ajakirjanikku, mis on madalaim vastav arv viimase 16 aasta jooksul. See tuleneb relvastatud konfliktides hukkunud inimeste arvu langusest (44 protsenti vähem kui eelneval aastal).

Infograafik: Tapetud, kinnipeetud või pantvangi võetu ajakirjanike arv 2019. aastal  

Vaatamata mõningatele positiivsetele näitajatele, on meediavabaduse üldine olukord maailmas halvenenud ning vaenulikkus ajakirjanike suhtes on kasvanud. Riikide arv, mida saab pidada ajakirjanike jaoks ohutuks, on endiselt langustrendis. Vaid 24 protsenti 180 riigist said hea või üldjoontes hea reitingu 2019. ja 2020. aastal, võrdluses 26 protsendiga 2018. aastal ning 27 protsendiga 2017. aastal.

 

Maailmas peetakse hetkel kinni 358 ajakirjanikku, mis on vähem kui 389 ajakirjanikku 2019. aasta lõpul. Kolmandik neist ajakirjanikest on Hiinas, suur osa ülejäänutest on Egiptuses, Saudi Araabias, Süürias, Türgis, Vietnamis, Iraanis, Bahreinis ja Jeemenis. Pantvangi võetud ajakirjanike arv on 2019. aastal püsinud stabiilsena. Nad on peamiselt neljas riigis: Süürias, Jeemenis, Iraagis ja Ukrainas. 2020. aasta numbrid pantvangi võetud ajakirjanike kohta ei ole veel kättesaadavad.

 

Piirideta reporterite igaaastane indeks paneb 180 riiki ja piirkonda järjekorda lähtuvalt pressivabaduse tasemest. Riigid saavad tulemuse 0 ja 100 punkti vahel. Arvesse võetakse meedia pluralismi, meediavabadust, seadusandlikku raamistikku, läbipaistvust ning ajakirjanike õiguste rikkumise taset. Mida madalam on skoor, seda kõrgem on riigi pressivabaduse indeks.