Head naabrid: ELi suhted riikidega Euroopa idapiiril 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Aerofoto Kiievist ©Goinyk/AdobeStock  

EL on toetanud Lääne-Balkani ja idanaabruse partnerriike Covid-19 vastases võitluses, kuid mõtleb ka edasiste suhete arendamisele.

Euroopa Liit väärtustab häid suhteid teiste riikidega, eriti riikidega oma piiridel. Läbi erinevate algatuste, alates vabakaubanduslepingutest kuni partnerluslepeteni, on ELi eesmärgiks arendada kaubandussuhteid ja koostööd ning edendada demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid.

 

Nende eesmärkide saavutamine on oluline ka Euroopa Liidu idapiiril. On tõenäoline, et järgmiseks ELi liikmesriigiks saab mõni Lääne-Balkani riik. Kandidaatriikide hulka kuuluvad Montenegro, Albaania, Serbia ja Põhja-Makedoonia. Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo on kandidaatriigid.

 

Euroopa Liit on loonud ka idapartnerluse raamistiku, et teha koostööd Gruusia, Moldova, Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevenega.

 

Lisaks nende riikide aitamisele Covid-19 puhangu ajal, mõtleb Euroopa Liit võimalustele, kuidas edendada suhteid nende riikidega veelgi.


Toetus Covid-19 pandeemia ajal


Euroopa Parlament kiitis 15. mail heaks 3 miljardit eurot soodsateks laenudeks ELi naabritele ja partnerriikidele, et aidata neil tegeleda Covid-19 tagajärgedega. Laenupaketi raha jaotub järgnevalt: Albaania (180 miljonit eurot); Bosnia ja Hertsegoviina (250 miljonit eurot), Gruusia (150 miljonit eurot), Jordaania (200 miljonit eurot), Kosovo (100 miljonit eurot), Moldova (100 miljonit eurot), Montenegro (60 miljonit eurot), Põhja-Makedoonia (160 miljonit eurot), Tuneesia (600 miljonit eurot) ja Ukraina (1,2 miljardit eurot). See lisandub aprillis väljakuulutatud 3,07 miljardi euro suurusele toetusele, mis eraldati olemasolevatest ressurssidest.

 

Lisaks rahalisele toetusele, aitab Euroopa Liit piirkonda läbi uue terviseohutuse algatuse, mis toimub koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega. 9 miljoni euro suurune algatus hõlmab kõiki 23 naabruspoliitika ja laienemisriiki ning keskendub partnerriikide epidemioloogide ja esmatasandi tervishoiutöötajate võimekuse tõstmisele.

 

Loe lähemalt, kuidas Euroopa Liit toetab teisi piirkondi, sealhulgas ka Lääne-Balkanit ja idapartnerluse riike.

 

10 asja, mida Euroopa Liit teeb koroonaviiruse vastu võitlemiseks.

 

Vaata ka ajatelge tegevuste kohta, mida Euroopa Liit on koroonaviiruse vastases võitluses ette võtnud.

 

Edasised suhted


EL otsib hetkel parimat viisi, kuidas edenedada suhteid idanaabritega, ning Euroopa Parlament soovib sellest arutelust osa võtta. 19. juunil võttis parlament vastu Lääne-Balkani riike käsitleva resolutsiooni, milles saadikud kutsuvad Euroopa Liitu üles tegema rohkem, et  ELi laienemisprotsess õnnestuks selles piirkonnas.

 

Parlament on alati toetanud Lääne-Balkani riikide võimalust liituda ELiga, kui nad on selleks valmis. Eelmise aasta oktoobris vastuvõetud resolutsioonis väljendas parlament pettumust, et Albaania ja Põhja-Makedoonia ei saanud alustada ühinemisläbirääkimisi, rõhutades samal ajal, et laienemisprotsess on mänginud otsustavat rolli Lääne-Balkani stabiliseerimisel.


Pärast kuude pikkust viivitust otsustas Euroopa Ülemkogu märtsis alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga. 

 

17. juunil võttis parlament vastu ka idapartnerlust käsitleva resolutsiooni, mis kajastab parlamendiliikmete soove partnerlussuhte arengule.

 

2019. aasta mais käivitas Euroopa Komisjon konsultatsiooni idapartnerluse tuleviku kohta, aitamaks määratleda poliitika uusi eesmärke. Konsultatsiooni tulemuseks kommünikee idapartnerluse poliitika kohta 2020. aasta järgsel perioodil, mille ELi juhid võtsid vastu mais 2020. Järgmine samm oli idapartnerluse tippkohtumine 18. juunil 2020.