Saadikud mõistsid George Floydi surma puudutaval arutelul hukka rassismi  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Üks meeleavaldustest, mis järgnes George Floydi surmale  

Rassismil ei ole ELis kohta, ütlesid parlamendiliikmed diskrimineerimist ning politseivägivalda puudutaval arutelul, pärast massilisi rassismivastaseid meeleavaldusi USAs ja ELis.

Kolmapäeval, 17. juunil arutasid parlamendiliikmed koos ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajatega rassismi, diskrimineerimist ja politseivägivalda, mis mõjutab ebaproportsionaalselt vähemusi, eriti Aafrika päritolu inimesi.
 

Mustanahaline George Floyd suri mai lõpus arreteerimise käigus Minneapolises, Ameerika Ühendriikides. Tema surm, koos hiljutiste sarnaste juhtumitega, tõi kaasa rahumeelseid ja vägivaldseid meeleavaldusi nii USAs kui mujal.

 

Täiskogu istungjärk avati üheminutilise leinaseisakuga George Floydile, pärast mida andis president David Sassoli sõna mustanahalisele Euroopa Parlamendi liikmele Pierrette Herzberger-Fofanale (Rohelised / EFA, Saksamaa). Ta rääkis oma šokeerivast kokkupuutest Belgia politseiga, kui ta pildistas Brüsseli Põhja peatuses politseinike intsidendi ajal kahe noore mustanahalise inimesega.

 

„Arvan, et peame võtma vastu mitmeid meetmeid - kaitsma paljusid inimesi, keda ei ole [hetkel] siin ning kellel ei ole olnud võimalik politseivägivalla eest pääseda," sõnas naine.

 

Rassism Euroopas

Nentides rassismiprobleemi Euroopas, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Me peame ühiskonnana [selle] reaalsusega tegelema.”

 

„Me peame järeleandmatult võitlema rassismi ja diskrimineerimisega - kindlasti avaliku diskrimineerimisega, aga ka diskrimineerimise varjatumate vormidega... nii õigussüsteemis ja korrakaitses, tööturul ja eluasemeturul, hariduses ja tervishoius, poliitikas ja rändes,“ lisas ta.

 

Hermann Tertsch (ECR, Hispaania) ütles, et praeguses rassismi arutelus on rõhuasetus USA-l, mida peetakse halvaks näiteks, ehkki rassism ja vihkamine on probleemiks ka Euroopas.

 

Alice Kuhnke (Rohelised / EVÜ, Rootsi) nõustus: “Peame saatma USA-le tugeva signaali, aga tegelema ka probleemiga kodus. Parlament ja [Euroopa] Komisjon peavad otsustama, kuidas viia Euroopa Liit jätkusuutliku ühiskonna suunas, mis ei jätaks kedagi maha. Rassismile ja diskrimineerimisele ei tohi olla ruumi. ”

 

Younous Omarjee (EÜV / PRV, Prantsusmaa) ütles: „Euroopa ajalugu on alati kõikunud barbarismi ja tsivilisatsiooni vahel” - koos vallutuste, orjanduse, kolonisatsiooni ja holokaustiga. Ta kutsus üles võtma vastu meetmeid rassilise ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks Euroopas.

 

Susanna Ceccardi (Identiteet ja Demokraatia, Itaalia) mõistis aga hukka asjaolu, et osad hiljutised meeleavaldused on toonud kaasa rüüstamised ning ajalooliste monumentide kahjustada saamise. „Lisaks rassismile on maailmas levimas veel üks katk: see on teadmatuse ja rumaluse katk nende jaoks, kes tahavad omaenda ajalugu kustutada."

 

Dacian Cioloş (Uuenev Euroopa, Rumeenia) küsis, kuivõrd peegeldavad ELi institutsioonid ise ELi mitmekesisust. „Peame panustama kaasava ühiskonna loomisesse, alustades iseendast. Ja kui me ise eeskuju näitame, siis saame teistel paluda seda põhimõtet järgida,“ sõnas ta.

Mõned arutelu kõnelejad  

Aeg muutuseks

 

Isabel Wiseler-Lima (EPP, Luksemburg) ütles, et George Floydi jõhker surm viis inimesi üle kogu maailma avaldama meelt rassismi ja politsei vägivalla vastu. „See mitmevärviline liikumine on andnud paljudele noortele inimestele lootust [paremaks] tulevikuks.“

 

„Meie kohuseks on juurida välja peidetud rassism oma linnades," ütles Iratxe García Pérez (S&D, Hispaania), ning nõudis, et ELi Nõukogu vabastaks diskrimineerimisvastase direktiivi, mis annab ELile rohkem seadusandlikke vahendeid rassismiga tegelemiseks.

 

„Lubage mul öelda kõva ja selge häälega, et me oleme solidaarsed rassilise diskrimineerimise ohvritega kogu maailmas. Mustanahaliste inimeste elud on olulised ning süstemaatilisel rassismil ja diskrimineerimisel pole meie ühiskonnas kohta,” ütles ELi Nõukogu eesistujariiki Horvaatiat esindav Nikolina Brnjac.

 

Eelmise aasta märtsis kutsus Euroopa Parlament Euroopa Liitu ja liikmesriike üles võtma vastu meetmeid Euroopa struktuurilise rassismiga tegelemiseks. Parlamendiliikmed nõudsid rassiliste profiilide kasutamise lõpetamist kriminaalõiguses ja terrorismivastases võitluses ning inimsusevastaste kuritegude hüvitamist Euroopa kolonialismi ajal.

 

Parlamendiliikmed hääletavad reedel (19. juunil) rassismivastase võitluse resolutsiooni üle.

Parlament mõistis 19. juuni vastuvõetud resolutsioonis hukka kõik rassismi, vihkamise ja vägivalla vormidning nõudis tegusid.

Parliament condemned all forms of racism, hate and violence and called for action in
a resolution adopted 19 June.