Rände põhjuste tagamaad – miks inimesed rändavad?  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Migrantide grupp kõndimas mööda rongirööpaid. ©Ajdin Kamber/AdobeStock  

Rändel on palju põhjuseid - julgeolekust, demograafiast ja inimõigustest vaesuse ja kliimamuutuseni. Alljärgnevalt kõigest lähemalt.

1. jaanuari 2019 seisuga elas ELis 21,8 miljonit inimest, kellel ei ole ELi liikmesriigi kodakondsust. Nad moodustavad ELi 27 liikmesriigi rahvastikust 4,9 %. Samal ajal elas liidu siseselt mõnes teises liikmesriigis 13,3 miljonit ELi kodanikku.

Miks rändavad inimesed Euroopasse või mõnda teise ELi liikmesriiki?

Tõmbe- ja tõuketegurid

Tõuketegurid on põhjused, miks inimesed tahavad riigist lahkuda. Tõmbetegurid on need, mis panevad inimesed kolima elama mõnda kindlasse riiki. Kolm peamist tõmbe- ja tõuketegurit on järgmised.

Sotsiaalpoliitilised tegurid

Koduriigist lahkumise põhjusteks on sageli etniline, usuline, rassiline, poliitiline või kultuuriline tagakiusamine. Üheks peamiseks teguriks on sõda või konflikt (või konflikti oht) ja valitsusepoolne tagakiusamine. Relvakonfliktide, inimõiguste rikkumiste ja tagakiusamiste eest põgenevad inimesed loetakse enamjaolt humanitaarpagulasteks. See mõjutab sihtriigi valikut, sest mõnes riigis suhtutakse humanitaarpagulastesse liberaalsemalt kui teistes. Esmajärjekorras kolivad need inimesed aga suure tõenäosusega lähimasse turvalisse riiki, mis varjupaigataotlejaid vastu võtab.

Viimastel aastatel on Euroopasse saabunud hulgaliselt pagulasi, kes on konfliktide, terrori ja tagakiusamise tõttu oma kodumaalt põgenenud. 2019. aastal sai ELis kaitsestaatuse 295 800 varjupaigataotlejat, kellest üle veerandi tuli sõjast räsitud Süüriast. Põgenike arvult teisel kohal oli Afganistan ja kolmandal Iraak.

Infograafik varjupaigataotluste arvu kohta ELis.


Demograafilised ja majanduslikud tegurid

Inimeste elukoha valik ja ränne on seotud demograafiliste muutustega. Majanduskasvu ja töövõimalusi lähteriikides ning migratsioonipoliitikat sihtriikides mõjutavad elanikkonna kasv, kahanemine või keskmine vanus.

Demograafiline ja majanduslik ränne on seotud töötingimuste, tööpuuduse ja riigi majanduse üldise olukorraga. Tõmbeteguriteks on kõrgemad palgad, paremad töövõimalused, kõrgem elatustase ja haridusvõimalused. Kui majanduslik olukord on halb ja on oht, et see halveneb veelgi, siis tõenäosus rändeks parema majandusliku väljavaatega riikidesse kasvab.

ÜRO rahvusvahelise tööorganisatsiooni andmetel oli 2017. aastal maailmas hinnanguliselt 164 miljonit võõrtöötajat (inimesed, kes rändavad lootusega leida endale töökoht), mis on pea kaks kolmandikku kõikidest rahvusvahelistest rändajatest. Ligi 70 protsenti neist oli suundunud kõrge sissetulekuga riikidesse, 18,6 protsenti keskmisest suurema sissetulekuga riikidesse, 10,1 protsenti keskmise sissetulekuga riikidesse ning 3,4 protsenti madala sissetulekuga riikidesse.

Keskkondlikud tegurid

Keskkond on olnud alati üheks rände ajendiks, kuna inimesed põgenevad loodusõnnetuste, näiteks üleujutuste, orkaanide ja maavärinate eest. Kliimamuutuse mõjul võivad äärmuslikud ilmastikunähtused veelgi süveneda ja see võib liikvele ajada üha rohkem inimesi.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni sõnul on keskkonnapagulased inimesed, kes on sunnitud alaliselt või ajutiselt oma kodu maha jätma ootamatu või süveneva keskkonnamuutuse tõttu, mis halvendab nende elu või elamistingimusi, ning kes kolivad mujale kas oma riigis või välismaal.

Keskkonnapagulaste arvu maailmas on raske hinnata, sest seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu rahvastiku kasv, vaesus, valitsemine, inimeste turvalisus ja sõjalised konfliktid. Prognooside kohaselt võib see arv ulatuda 2050. aastal 25 miljonist ühe miljardini.

Uus Euroopa Liidu rändelepe

Rände tõhus haldamine, varjupaigataotlejatega tegelemine ja välispiiride kaitse on juba aastaid Euroopa Liidu prioriteet. 23. septembril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu uus rände- ja varjupaigalepe, milles nähakse ette täiustatud ja kiiremad menetlused kogu ELi varjupaiga- ja rändesüsteemis. Uue leppega muudetaks Dublini määrust, mis käsitleb varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramist.