Pinged ELi ja Venemaa suhetes: mis on selle põhjused? 

 
 

Aleksei Navalnõi kinnipidamine on vaid üks pingete põhjuseid ELi ja Venemaa suhetes. Loe lähemalt teistest põhjusest ning Euroopa Parlamendi seisukohtadest.

23. jaanuaril 2021 toimunud protest Venemaal. ©Irill KUDRYAVTSEV/AFP  

ELi ja Venemaa suhted on viimase kümne aasta jooksul muutunud üha pingelisemaks, seda eriti Krimmi annekteerimise tõttu 2014. aastal. Kremli toetus separatistidele Ida-Ukrainas ja Venemaa sõjaline sekkumine Süürias on pingeid ainult süvendanud. Teine pingeallikas on Venemaa väärinformatsiooni kampaaniad ja küberrünnakud ning katsed õõnestada Lääne demokraatlikku ühiskonda.


Aleksei Navalnõi kinnipidamine


27. jaanuaril 2021 toimunud Facebooki otseülekandes kutsus parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet üles kehtestama sanktsioone "nende vastu, kellel on otsene vastutus Aleksei Navalnõi vahistamise ja ahistamise ees". Eelmisel aastal peaaegu surmaga lõppenud mürgitusest toibudes peeti opositsiooniliider pärast tema naasmist Venemaale 17. jaanuaril uuesti kinni.


Neli päeva pärast arreteerimist toimunud hääletusel nõudis parlament märkimisväärselt rangemaid ELi sanktsioone Venemaa vastu, samuti Aleksei Navalnõi ja kõigi kinnipeetavate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist. Lisaks sanktsioonidele president Putini siseringi ja Venemaa meedia propagandistide vastu märkisid parlamendiliikmed, et meetmeid võib kehtestada ka ELi ülemaailmse inimõiguste sanktsioonide korra alusel. Urmas Paet kirjeldas uut mehhanismi kui "täiesti asjakohast" tööriista ja lisas: "Vabadel Euroopa ühiskondadel on võimatu mitte reageerida karmidele inimõiguste rikkumistele."


ELi sanktsioonid Venemaa vastu


Alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal on ELi majandussanktsioonid suunatud Venemaa finants-, kaitse- ja energiasektorile. Venemaa on reageerinud vastusanktsioonidega, keelates umbes poole oma põllumajandusliku toidu impordist. Enne jõule otsustasid ELi juhid ühehäälselt pikendada sanktsioone kuni 31. juulini 2021.


EL kehtestas Venemaa ametnikele sanktsioonid ka seoses Navalnõi mürgitamisega.


Valgevene


Parlamendi Venemaa alaline raportöör Andrius Kubilius kirjeldas sanktsioone kui "tõhusat" vahendit. Ta mainis ka Valgevene hiljutisi arenguid, öeldes: „Lukašenka üritas varastada Valgevene presidendivalimisi ja on väga selge, et Kremli režiim üritab varastada duumavalimisi. Me peame sellist käitumist karistama.”


Nord Stream 2


Teine ELi ja Venemaa suhete pingeallikas on uue Nord Stream 2 paigaldamine. 21. jaanuari resolutsioonis kutsusid parlamendiliikmed EL-i viivitamatult lõpetama tööd vastuolulise torujuhtme kallal, mis ühendaks Saksamaa otse Venemaaga. Urmas Paet avaldas lootust, et ELi ministrid võtavad parlamendi seisukohta tõsiselt, ning rõhutas, et Nord Stream 2 projekt "rikub ELi ühist energiajulgeolekupoliitikat".


Strateegilise partnerluse lõpp


2019. aasta märtsis märgiti Euroopa Parlamendi resolutsioonis, et Venemaad ei saa enam pidada „strateegiliseks partneriks“. Sellest hoolimata on palju valdkondi, kus nii ELil kui ka Venemaal on ühised huvid ja mured. Näiteks mängis Venemaa Iraani tuumaleppe üle peetavatel läbirääkimistel konstruktiivset rolli, nii EL kui ka Venemaa pooldavad Iisraeli-Palestiina konflikti kahe riigi lahendamist ja mõlemad on Pariisi kliimaleppele allakirjutanud. EL on endiselt Moskva ülekaalukalt suurim kaubandus- ja investeerimispartner (mis moodustas 2019. aastal 42% Venemaa ekspordist).


Paet märkis, et Venemaa on Euroopa riik ja parlament soovib, et venelastel oleks kõik ELis kasutatavad vabadused.


Viimased arengud


29. aprillil 2021 toimunud hääletusel väljendas parlament tõsist muret Venemaa vägede koondamise pärast Ukraina piiril.


Parlamendiliikmed hoiatasid, et Venemaa sissetungil Ukrainasse oleksid karmid tagajärjed. Samuti mõistsid nad hukka Venemaa luureteenistuste osalemise Tšehhis asuva laskemoonalao plahvatuses 2014. aastal ning kordasid taas oma üleskutset Aleksei Navalnõi viivitamatuks ja tingimusteta vabastamiseks.


Järgmisel päeval mõistsid parlamendi, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni presidendid hukka Venemaa otsuse keelata kaheksa ELi kodaniku - sealhulgas parlamendi president David Sassoli - sisenemine riigi territooriumile. Sissesõidukeelule reageerides kirjutas president Sassoli Twitteris: "Ükski sanktsioon ega hirmutamine ei takista Euroopa Parlamenti ega mind inimõiguste, vabaduse ja demokraatia kaitsmisest.”