Kuidas on Euroopa Liit Ukrainat toetanud?
Euroopa Liidu eesmärk on jätkata Ukraina toetamist.
Taust
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Ukraina olnud innukas omaenda raja järgimisel, sealhulgas lähedasemate sidemete loomisel ülejäänud Euroopaga.
Venemaa agressioon Ukraina vastu
Ukraina suhted Venemaaga on olnud pingelised viimase sihikindla plaani tõttu hoida Ukrainat enda mõjusfääris. 2014. aastal annekteeris Venemaa Krimmi, rikkudes sellega rahvusvahelist õigust, mille EL tugevalt hukka mõistis. Venemaa alustas Ukraina suunas ka hübriidsõda, koos majandusliku surve ja valeinformatsioonirünnakutega.
Mõned kuud enne Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu, väljendas parlament kasvavat muret Venemaa sõjalise tegevuse pärast ning nõudis ELilt kiiret reageerimist.
24. veebruaril 2022 mõistsid Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ja poliitiliste gruppide juhid tugevalt hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse lähitundide jooksul pärast selle toimumist ja kuulutasid välja erakorralise istungi 1. märtsil. Roberta Metsola avaldas oma ELi Nõukogule tehtud kõnes solidaarsust Ukrainaga.
Miks toetavad EL ja parlament Ukrainat?
Venemaa ebaseaduslik ja provotseerimata sissetung Ukrainasse on rünnak riigi territoriaalse terviklikkuse ning Euroopa põhiväärtuse, julgeoleku ja stabiilsuse vastu.
Loe rohkem, kuidas on EL ja parlament Ukrainat toetanud 2024, aastal, 2023. aastal ja 2022. aastal.
Ukraina ühinemine ELiga
2014. aasta septembris andis Euroopa Parlament oma nõusoleku EL-Ukraina assotsieerimislepingule, mille hulgas on ka põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkonna leping. Leping paneb aluse sügavatele poliitilistele ja majandussuhetele ELi ja Ukraina vahel ja tagab ligipääsu mõlema poole turgudele.
2022. aasta veebruaris taotles Ukraina ELi liikmesriigiks saamist. 2022. aasta juunis sai Ukrainast kandidaatriik ning 2023. aasta detsembris algasid ametlikud ühinemisläbirääkimised.
ELi liikmeks saamiseks peab riik asuma Euroopas ja austama ELi demokraatlikke väärtusi. Samuti peavad riigil olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia ja õigusriigi põhimõtte, toimiv turumajandus ning suutlikkus võtta ja täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi.
Loe rohkem ELiga ühinemisest.
EL on Ukraina peamine kaubanduspartner, moodustades rohkem kui 55% riigi rahvusvahelisest kaubandusest (2022).
Viisa
2017. aasta aprillis toetas parlament nõusolekut, millega Ukraina kodanikud vabastatakse ELi lühiajalise viisa nõuetest.
Ukrainlased, kellel on biomeetriline pass, saavad ELis viibida ilma viisata 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul, kas turismi eesmärkidel, sõprade või sugulaste külastamiseks või ärieesmärkidel, kuid mitte töötamiseks. Vabastus kehtib kõikidele ELi riikidele, välja arvatud Iirimaale.
Muu toetus
EL ja parlament on Ukrainat alates 24. veebruarist 2022 jõuliselt toetanud, kui Venemaa alustas Ukraina vastu ebaseaduslikku agressioonisõda. Parlament on mõistnud hukka Venemaa agressiooni, võtnud vastu mitmeid sanktsioonide pakette ning andnud humanitaarabi.
2022. aastal kiitis parlament heaks mitme laenu eraldamise Ukrainale ning toetas meetmeid, mis aitavad pagulasi vastuvõtvaid ELi liikmesriike.
2022. aasta oktoobri täiskogul vastu võetud resolutsioonis rõhutas parlament, et Ukrainale tuleb anda rohkem sõjalist abi.
2023. aastal kutsus parlament NATO liitlasi üles jätkama Ukraina vankumatut toetamist, tegema ettevalmistusi Ukrainale ühinemiskutse esitamiseks ning looma erikohtu Venemaa karistamiseks.
2024. aasta veebruaris jõudis parlament ELi liikmesriikidega kokkuleppele ELi pikaajalise eelarve läbivaatamise asjus. Kuni 2027. aasta lõpuni toetab EL Ukrainat 50 miljardi euro suuse laenuga.
Pagulased
2022. aastal aktiveeris EL ajutise kaitse direktiivi, mille eesmärk on anda ELis ajutine kaitse inimestele, kes põgenevad Ukraina sõja eest
Sahharovi auhind
2022. aastal pälvis Euroopa Parlament Sahharovi mõttevabaduse auhinna vapper Ukraina rahvas.
Euroopa Parlamendi president Metsola ütles auhinda üle andes: „Euroopa sõnum on selge: me oleme Ukrainaga ega pööra pilku kõrvale! Ukrainlased võitlevad praegu oma iseseisvuse eest, aga mitte ainult. Nad võitlevad ka euroopalike väärtuste eest, mida meie Euroopa Liidus oleme juba ammu harjunud iseenesestmõistetavaks pidama.“
