President, asepresidendid ja kvestorid moodustavad parlamendi juhatuse, kes teeb otsuseid institutsiooni sisekorralduse kohta. President jälgib kogu parlamendi tööd ning esindab parlamenti kõigis õigusküsimustes ja välissuhetes. Ta võib delegeerida osa kohustusi asepresidentidele. Asepresidendid võivad presidenti asendada ka täiskogu istungite juhatamisel. Kvestorid tegelevad parlamendiliikmeid puudutavate finants- ja haldusküsimustega.

Rohkem infot juhatuse liikmete kohustuste kohta leiab klikates nende nimel või fotol.

Kõigi juhatuse liikmete ametiaeg kestab kaks ja pool aastat. President, asepresidendid ja kvestorid valitakse parlamendi iga koosseisu ametiaja alguses ja uuesti ametiaja keskel.

2023. aasta jaanuari täiskogu istungil valiti parlamendi asepresidendiks Marc Angel (S&D, Luksemburg). Angel võtab üle Eva Kaili (fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed, Kreeka) koha, kes tagandati asepresidendi ametikohalt 2022. aasta detsembris toimunud täiskogu istungil.

2023. aasta oktoobri täiskogu istungil valiti parlamendi asepresidendiks Martin Hojsík (Renew Europe, Slovakkia) ning kvestoriks Isabel Wiseler-Lima (EPP, Luksemburg). Hojsík asendab endist asepresidenti Michal Šimečkat (Renew Europe, Slovakkia) ning Wiseler-Lima endist kvestorit Cristophe Hansenit (EPP, Luksemburg) seoses riiklike valimistega.

2023. aasta novembri täiskogul valiti parlamendi kvestoriks Victor Negrescu (S&D, Rumeenia), kes asendab Monika Beňovát (fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed, Slovakkia).

2024. aasta jaanuari täiskogul valiti parlamendi asepresidendiks Jan-Christoph Oetjen (Renew Europe, Saksamaa). Oetjen võtab üle Nicola Beeri (Renew Europe, Saksamaa) koha, kes valiti Euroopa Investeerimispanga asepresidendi ametikohale.