EP: toidukadusid Euroopas tuleb vähendada poole võrra 

Pressiteade 
Täiskogu istung 
 
 

Kuni 50% söögikõlbulikust ja tervislikust toidust läheb igal aastal raisku ELi kodumajapidamistes, supermarketites, restoranides ja toidukettides. Samas elab 79 miljonit ELi kodanikku allpool vaesuspiiri ning 16 miljonit inimest sõltub heategevusorganisatsioonide poolt antavast toiduabist. Neljapäeval, 19. jaanuaril vastu võetud resolutsioonis kutsub parlament rakendama kiireloomulisi meetmeid, et vähendada toidukadusid poole võrra aastaks 2025 ja parandada toiduabi vajajate võimalusi ELis.

Kuna toiduainete raiskamise probleem puudutab kogu tarne- ja tarbimisahelat - tootjaid, töötlejaid, toitlustajaid ja tarbijaid - siis kutsuvad saadikud üles rakendama kooskõlastatud strateegiat, mille puhul kasutatakse kombineeritult nii üle-Euroopalisi kui liikmesriikide meetmeid, selleks et toidutarneahela tõhusust parandada sektorite kaupa. Sellega tuleb tegeleda kui kiireloomulise probleemiga sest vastasel korral kasvavad toidukaod 40% aastaks 2020, nagu selgub Euroopa Komisjoni vastavast uuringust.


"Toidukaod on muutunud ELi suureks probleemiks, millele pole siiani piisavalt tähelepanu juhitud. See raport on oluline samm edasi ning nüüd on pall komisjoni väravas. Me ei lepi millegi vähemaga kui mõjus ELi strateegia, mis paneb 27 liikmesriiki probleemiga süsteemselt tegelema," ütles raportöör Salvatore Caronna (S&D, IT) hääletusele eelnenud arutelul.


Parem koolitus mõõdutundetu raiskamise  vastu


Selleks, et toidukadusid märgatavalt vähendada aastaks 2025, tuleb korraldada teadlikkust tõstvaid kampaaniaid nii ELi kui riikide tasandil. Liikmesriigid peaksid korraldama paremate harjumuste kinnistamiseks toitumiskoolitusi koolides ja kõrgkoolides, kus selgitatakse kuidas toiduaineid säilitada, neist roogasid valmistada ja mida ülejäägiga teha. Saadikud tegid samuti ettepaneku nimetada aasta 2014 toidu raiskamise vastaseks Euroopa aastaks, selleks et teadlikkust veelgi tõsta.


Asjakohane märgistus ja pakendamine


Resolutsioonis soovitatakse kasutada toidukaupadel kahe kehtivusajaga märgistust, kus näidatakse ära tähtaeg, milleni võib kaupa müüa  („müüa enne”) ja tähtaeg, milleni seda võib tarbida („kõlbulik kuni).


Resolutsioonis juhitakse tähelepanu vajadusele, et komisjon ja liikmesriigid peaksid eelkõige tagama, et tarbijad mõistavad praegu ELis kasutatavate märgistuste ja kuupäevade tähendust, nagu näiteks „parim enne”, „aegumise kuupäev”, „kõlbulik kuni".


Selleks, et tarbijad saaksid osta toiduaineid just neile vajalikus mahus, peaks pakendite suuruste valik olema laiem ja säilitust võimaldav tootedisain parem. 


Vastutustundlik toitlustamine


Toitlustus- ja majutusteenuseid käsitlevate riigihangete eeskirju tuleks ajakohastada selliselt, et kõigi muude tingimuste võrdväärsuse korral eelistataks lepingute sõlmimisel ettevõtjaid, kes tagavad jagamata (müümata) jäänud toidukaupade tasuta ümberjaotamise puudust kannatavatele inimestele või toidupankadele.


Resolutsioon rõhutab, et ELi toetusmeetmed, mis on seotud toiduabi jagamisega vähekindlustatutele või programmid, mille eesmärgiks on piimatoodete ja puuviljade tarbimise edendamine koolides, tuleb samuti üle vaadata, et ennetada toiduraiskamist ka nende raames.


Toidukadu numbrites:


Aastane toidukadu EL27s praegu:     89 miljonit tonni (179 kg per capita)

Prognoos aastaks 2020 (juhul kui midagi ette ei võeta) : 126 miljonit tonni (40% kasv)


Toidukadude põhjustajad:


- kodumajapidamised: 42% (millest 60% saab vältida);

- töötlejad : 39%

- jaemüüjad: 5%

- toitlustussektor: 14%

(allikas: Euroopa Komisjon)