Jaga seda lehte: 

© BELGA_DPA_D.Reinhardt  

Teisipäeval võtsid saadikud vastu kolm eelnõud, mille eesmärgiks on tagada, et maksumaksjad ei peaks vastutama esmajärjekorras, kui pangad raskustesse satuvad. Eelnõud, millest kaks on seotud raskustesse sattuvate pankadega ja üks hoiuste tagamise mehhanismi täiendamisega on koos juba vastu võetud pangandusjärelevalve süsteemiga oluliseks sammuks ELi pangadusliidu suunas.

Parlament saavutas olulisi muudatusi ühtse kriisilahendusmenetluse eelnõus, mille ettevalmistamist parlamendis juhtis raportöör Elisa Ferreira (S&D, PT), tagades muuhulgas pankade rahastatava kriisilahendusfondi kiirema asutamise ning õiglasema kasutamise.


Krediidiasutuste finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistiku loova direktiivi ette valmistades tagasid saadikud raportöör Gunnar Hökmarki (EPP, SE) juhtimisel, et võimaliku maksumaksja raha kasutamine alluks väga rangete protseduurireeglitele.


Hoiuste tagamise mehhanismi reegleid raportöör Peter Simoni (S&D, DE) juhtimisel täiendades tagasid saadikud, et hoiustajad saavad krediidiasutuste maksejõuetuse puhul kiiremini tagasi oma garanteeritud hoiused.


Lisateavet võib leida taustainfost.


Kui majanduskriisi ajal pidid paljude pankade kahjumid kinni maksma maksumaksjad, siis uute kriisilahenduse reeglite kohaselt tuleb kõigepealt pankade aktsionäridel ja võlausaldajatel kahjumite eest vastutada, enne kui väliste vahendite poole pöördutakse.


Näited sellest kuidas selline süsteem toimib võib leida taustainfost.


Pankadel tuleb samuti sisse seada reservfondid. Kaheksa aasta jooksul seatakse sisse pangandusliidu riikide rahastatav ühtne kriisilahendamisrahastu mahuga 55 miljardit eurot. Riigid, mis ei kuulu pangandusliitu peavad sisse seadma oma rahastud kümne aasta jooksul.


Vähem poliitilist sekkumist


Saadikud on aruteludes rõhutanud, et juhul kui pangad satuvad raskustesse, tuleb otsused selle kohta kuidas edasi tegutseda võtta vastu tehnilistel alustel. Mõned liikmesriigid soovisid aga, et riikide rahandusministritel oleks võtmeroll kriisilahendusmehhanismi otsuste langetamisel. Saavutatud kompromiss seab piirangud rahandusministrite mõjule, et tagada õiglasem, kiirem tegutsemine ja vähendada pankade probleemide lahendamisega seotud kulusid.


Hoiuste tagamise skeem


Hoiuste garanteerimise direktiivi muudatuste kohaselt tuleb ELi liikmesriikidel sisse seada pankade rahastatavad skeemid, et hoiustajatele välja maksta garanteeritud hoiused (kuni 100 000 eurot), kui raskustesse pangad seda ise ei suuda.


Saadikud tagasid samuti, et hoiustajad saavad oma hoiused tagasi kiiremini. Garanteeritud hoiuse kogusumma oleks kättesaadav seitsme tööpäeva jooksul ja hoiustajatel oleks õigus nn erakorralise tagasimakse saamisele viie tööpäeva jooksul, et katta elamiskulusid.


Menetlus: kaasotsustusmenetlus (seadusandlik tavamenetlus)