Jaga seda lehte: 

EL peab Lissaboni lepingu võimalusi maksimaalselt ära kasutama, kui soovib võimendada oma tegutsemissuutlikkust, taastada kodanike usalduse ning muuta eurotsoon välistele löökidele vastupidavamaks. Et edasi liikuda, on aga tarvis põhjalikku reformi. Selline oli parlamendi poolt neljapäeval vastu võetud, Euroopa Liidu tulevastele arengutele pühendatud kolme resolutsiooni peamine sõnum.

Esimene, Mercedes Bresso (S&D, IT) ja Elmar Broki (EPP, DE) poolt koostatud resolutsioon keskendub Lissaboni lepingu võimaluste parimale kasutamisele. Selles tehakse muuhulgas järgmised ettepanekud:


  • ELi Nõukogu tuleks muuta teiseks tõeliseks seadusandlikuks kojaks, mille seadusandlikud koosseisud tuleks muuta ettevalmistavateks organiteks, nii nagu parlamendis komisjonid,
  • iga liikmesriik peaks esitama vähemalt kolm kandidaati „oma“ volinikuks, kelle seas peaks olema nii mees- kui naissoost kandidaadid
  • nõukogu peaks täielikult üle minema kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, kui see on aluslepingute järgi võimalik, et vältida oluliste seaduseelnõude seisatamist ning kiirendada seadusandlikku menetlust, ning
  • liikmesriikide kaitsepoliitika kooskõlastamiseks tuleks moodustada alaline kaitseministrite nõukogu.

 

„Euroopa Liidul pole tarvis populistlikku revolutsiooni. Liit vajab rahu ning praeguste oludega kohandumist. See hõlmab toimetulekut demokraatlike väljakutsetega, kodanikele sotsiaal- rahandus- ja keskkonnaalase kaitse tagamist, nende turvalisuse kaitsmist oluliselt halvenenud rahvusvahelises kontekstis ning ELi naabrite suhtes moraalse kohustuse täitmist,“ sõnas Bresso.


„Kodanikud ootavad Euroopalt lahendusi ning väljendavad pahameelt, kui vastust ei tule. See on väljakutserohkel ajal paratamatus, ent mitmeid probleeme on võimalik lahendada vaid süsteemse lähenemise abil. Lissaboni leping pakub piisavalt seni kasutamata võimalusi Euroopa Liidu efektiivsemaks, vastutustundlikumaks ning läbipaistvamaks muutmisel,“ ütles Brok.


Resolutsioon võeti vastu häältega 329 poolt, 223 vastu ja 83 erapooletut.


Aluslepingute ambitsioonikas reform


Guy Verhofstadti (ALDE, BE) koostatud, teine samateemaline resolutsioon uurib viise, kuidas praegu kasutatavate vahendite juurest edasi liikuda ning teeb ettepaneku teha mitmeid Lissaboni lepingu muudatusi, seda eeskätt majandushalduse, välispoliitika, põhiõiguste kaitse ja läbipaistvuse huvides.


  • Saadikud soovitavad luua ELi rahandusministri portfell ja anda Euroopa Komisjonile õigus välja töötada ja jõustada ühine ELi majanduspoliitika, mida toetab euroala eelarve,
  • kordavad nõudmist, et Euroopa Parlamendil oleks üksainus asukoht.
  • Saadikud teevad samuti ettepaneku vähendada oluliselt Euroopa Komisjoni volinike arvu, sh vähendades  asepresidentide arvu kahele, ja
  • peavad vajalikuks lubada ELi kodanikel igas liikmesriigis otse valida Euroopa tasandi erakondade esikandidaate Euroopa täitevorgani presidendi kohale

 

„Antud raportid annavad ettekujutuse sellest, milline peaks välja nägema täiuslikum Euroopa Liit. Nad ei kavanda Euroopa integratsiooni lihtsalt integratsiooni pärast. Kui raportid vastu võetakse, tõstatub küsimus: kuidas edasi? Ma tean, et on võimalik luua tugev, jõuline, austustvääriv Euroopa Liit ning samas ka õitsvad regionaalsed ning riiklikud demokraatiad. Tegelikult usun ma, et üks pole võimalik teiseta,“ lisas Verhofstadt.


Resolutsioon võeti vastu häältega 283 poolt, 269 vastu ja 83 erapooletut.


Eurotsooni tugevdamine


Kolmandas resolutsioonis, mille koostajateks on Reimer Böge (EPP, DE) ja Pervenche Berès (S&D, FR), tehakse ettepanek euroala liikmesriikide majanduste üksteisele lähendamiseks, et muuta need välismõjudele vastupidavamateks. Nad visandavad lähenemisstrateegia, mida rahastatakse euroala liikmesriikide poolt euroala eelarve raames ning mida saab kasutada kindlatel tingimustel. Peamised ettepanekud:


  • fiskaalvõimekus, mis hõlmab Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ja konkreetne täiendav euroala eelarvesuutlikkust, mida rahastavad selle liikmed ELi üldeelarve osana,
  • Euroopa Valuutafond (mis peaks järk-järgult välja kasvama ESMist), millel on piisav laenu andmise ja võtmise võimekus ning sõnaselge mandaat maandada majanduslikke vapustusi,
  • lähenemisreeglistik: viie aastaga tuleb jõuda lähenemiskriteeriumide täitmiseni maksunduse, tööjõuturu, investeeringute, tootlikkuse ning sotsiaalse lähenemise vallas ning
  • juhtimine: suurem roll Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele; eurogrupi eesistuja ja majandus- ja rahandusküsimuste voliniku ametikohtade ühendamine ning Euroopa Komisjonis rahandusministri koha loomine

 

„Eurotsooni stabiliseerimine on kogu Euroopa Liidu huvides. Meie ettepanekud loovad aluse tulevasteks läbirääkimisteks teiste Euroopa institutsioonidega. Rahvusvahelise Valuutafondi eksperdid on vastanud positiivselt, näidates meie ideede vastu üles suurt huvi,“ ütles Böge.


„Kuuskümmend aastat pärast Rooma lepingu allkirjastamist tuleb Euroopa Liidu asutajate vaim taaselustada. Euroala ühiseelarve loomine oleks oluline samm selle eesmärgi suunas ajal, mil ühisraha puutumatuse säilitamisega tegelemine on olulisem kui kunagi varem. Olles solidaarsed liikmesriikidega, kes seisavad silmitsi erakordse kriisiga, maandades makromajanduslikke vapustusi, mis võivad mõjutada kogu euroala stabiilsust, ning edendades majanduslikku lähenemist, võimaldaks see vahend ühisraha olemust maksimaalselt ära kasutada, aidates samas kaasa Euroopa Liidus täistööhõive saavutamisele,“ sõnas Berès.


Resolutsioon võeti vastu häältega 304 poolt, 255 vastu ja 68 erapooletut.


Kõik need ettepanekud on osa ühispaketist, mille eesmärk on enne Rooma Lepingu 60. aastapäeva tähistamist selgitada Euroopa Parlamendi seisukohta ELi tuleviku osas.


Protseduur:  mitteseadusandlikud resolutsioonid