Jaga seda lehte: 

Jean-Claude Juncker esitab ambitsioonikat visiooni tugevast ja ühtsest EList  
  • EL 2025 tegevuskava demokraatlikel väärtustel põhineva ja efektiivse otsustusprotsessiga ELi jaoks
  • kaitse-, julgeoleku-, energia-, digi-, rahandus- ja kapitaliturgudeliidu lõpuleviimine
  • võrdsed võimalused kõigi kodanike jaoks ja tööstuse konkurentsivõime tõhustamine
  • ELi töötajate õiguste, küberjulgeoleku ja terrorismivastase võitluse ametid

Parlamendi fraktsioonid tervitasid arutelul olukorrast ELis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ambitsioonikat nägemust tugevast ühtsest Euroopas aastaks 2025.

Kolm tundi väldanud debatil arutasid fraktsioonide juhid eesmärke ja vajalikke samme kaitse, julgeoleku, seadusliku rände, rahvusvahelise kaubanduse, sotsiaalse võrdsuse, ELi eelarvevõimekuse ja demokraatliku otsustusprotsessi valdkonnas.

 

EP president Antonio Tajani reastas Euroopa kodanike ootused suuremaks koostööks ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel rände, terrorismi, majanduskasvu edendamise ja sotsiaalõiguste vallas.

 

Videosalvestised sõnavõttudest:

 

Eelarvestabiilsus, majanduslik taastumine ja töötuse vähenemine avavad võimaluse ELi ambitsioonikaks refomimiseks, mille aluseks on vabadus, võrdsed õigused ja õigusriigi põhimõte, ütles Jean-Claude Juncker.

 

Juncker tegi ettepaneku Euroopa rahandusministri ametikoha loomiseks ja tutvustas ettepanekuid seadusliku rände, küberjulgeoleku, töötajate õiguste, rahvusvahelise kaubanduse ja kaitsepoliitika vallas, mida Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu peaksid arutama ning kus tuleks otsusele jõuda enne käesoleva ametiaja lõppu. Selleks, et esindada tugevat ELi sooviks ta näha, et järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel ELi kodanike poolt valitud kõige edukam nn “Spitzenkandidat” asuks juhtima Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu.

 

Juncker1  Juncker2  Juncker3  Juncker4  Juncker5

 

Junckeri kõne täispikkuses.  

 

EPP fraktsiooni esimees Manfred Weber (DE) tervitas Junckeri nägemust EList, aga tõstis esile kodanike mured globaliseerumise mõjude pärast. “Meil on vaja rohkem sotsiaalset turumajandust, aga ka tagada piirikontroll, et peatada ebaseaduslik ränne”. Inimesed on mures Türgi pärast, ütles Weber, lisades, et “Türgi ei tohi ELi täisliikmeks saada”. Ja inimesed on samuti mures kui nad vaatavad ida suunas. Meil on vaja tugevat Euroopa kaitseliitu, et kaitsta Euroopa elulaadi ning on vaja peatada Nord Stream 2, ütles Weber.

 

S&D fraktsioonijuht Gianni Pittella (IT) tegi ettepaneku karistada kõiki maksuameteid petvaid hargmaiseid ettevõtteid, vastu võtta meetmed võitluseks noorte kuritarvitamise vastu ja luua ”laste garantii” ning tagada haridus ja kaitse kõigile ELi lastele. Rände teemal kutsus Pittella Euroopa Komisjoni ”olema julgem ja avama seaduslikud rändekoridorid, sest ebaseaduslike sulgemisest ei piisa”.

 

Syed Kamall (ECR, UK) rõhutas, et kui EL tahab kaitsta oma kodanikke, ei saa ta olla “protektsionistlik”. ELi majanduse arenemiseks tuleb luua rohkem võimalusi, mitte rohkem määruseid, ütles Kamall, lisades, et “ELi tegevuskavad ei loo töökohti, vaid seda teevad ettevõtted”. Inimesed väljaspool Euroopa Parlamenti soovivad näha, et me jätkame olukorra stabiliseerimist, mitte ei purjeta uute tormide suunas”, lisas ta.

 

ALDE juht Guy Verhofstadt (BE) ütles, et Junckeri kõne oli täis ambitsiooni aastaks 2019, osaliselt seetõttu, et “palju on muutunud” kuna “populistide kevad” on peatunud Austrias, Madalmaades ja Prantsusmaal. “Teretulemast mõistuse poolele,” lisas ta, öeldes, et Nigel Farage ei mõista, et enamus ELi kodanikke tahab rohkem tegutsemist Euroopa poolt.

 

Patrick Le Hyaric, GUE/NGL fraktsiooni aseesimees soovitas Junckeri fondi muuta suureks sotsiaalsete ja keskkonnaküsimuste lahendamise fondiks. Kiiremas korras on vaja lahti öelda konkurentsi-ELi loogikast ja ehitada üles EL, mis ühendab sotsiaalse humanismi ja ökoloogilise progressi, sealhulgas õiglase lähetatud töötajate direktiivi, miinimumpalkade, pensionikaitse, vaesuse väljajuurimise ja soolise võrdõiguslikkusega, lisas ta.

 
Philippe Lamberts (BE), üks kahest Greens/EFA fraktsiooni esimehest, soovib näha ELi kodanike ja ELi idee omavahelist lepitamist. Selle saavutamiseks oleks Junckeri kõne pidanud keskenduma “ebavõrdsuse vähendamisele, meie keskkonnamõju piiramisele, kaubanduspoliitika ümberkujundamisele ning CETA külmutamisele. Ta rõhutas ka vajadust glüfosaadist lahti saada ja karmistada sisesektretsioonisüsteemi kahjustajate definitsiooni.

 
“Te ei ole midagi õppinud Brexitist”, ütles Nigel Farage (EFDD, UK), kritiseerides Junckeri ettepanekuid süvendada ELi integratsiooni “ilma kodanike nõusolekuta”. Euroopa Komisjoni suhtumine Poolasse ja Ungarisse tuletab meelde endist nõukogude reziimi, lisas ta.

 

Harald Vilimsky (ENF, AT) rõhutas, et ENF ei soovi, et läbikukkunud “euro” laieneks ja on vastu Euroopa kaitseliidu loomisele ning töötajate vabale liikumisele ELis. Sisepiirid tuleb paigas hoida, et peatada “miljonite aafriklaste ja araablaste vool ELi”, lisas ta.

 

ELi Nõukogu Eesti eesistumise nimel sõna võtnud eriesindaja Matti Maasikas rõhutas, et tegutseda tuleb silmas pidades viimasel paaril aastal toimunut ja ei peaks hoiduma selgitamast, milline oleks ilma ELi-ta olemise hind. “Tuleb leida algatusi, mis meid liidavad. Sotsiaalsest sambast rääkimine oleks lihtsam kui samal ajal räägiksime siseturu lõpuleviimisest. Peamine ei ole arutada istitutsioonist ülesehitust, vaid peame asetama kodanikud tähtsaimale kohale oma tegevuses,” ütles ta.

 

Juncker’ sõnavõtt arutelu lõpus