Euroopa Parlament ei nõustu “Spitzenkandidaten” ehk esikandidaadi põhimõtte eiramisega  

Pressiteade 
 
 
Esikandidaatide põhimõte on olnud edukas ja seda ei saa eirata, ütlevad saadikud  

Parlament on valmis tagasi lükkama kõik Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadid, keda ei nimetata enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi “esikandidaadiks”.

Nn “Spitzenkandidaten” ehk esikandidaadi põhimõtet, mille alusel Euroopa tasandi erakonnad esitavad kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale enne Euroopa Parlamendi valimisi, ei saa ümber lükata, ütlevad saadikud kolmapäeval vastu võetud resolutsioonis. Seda põhimõtet kasutati esimest korda 2014. aasta valimistel, kus Euroopa Komisjoni presidendiks valiti Jean-Claude Juncker.

 

Parlamendiliikmed hoiatavad, et on valmis Euroopa Komisjoni presidendi ametisse nimetamise menetluses lükkama tagasi iga kandidaadi, kes enne Euroopa Parlamendi valimisi ei ole nimetatud esikandidaadiks.

2014. aasta esikandidaatide protsess lõi seose Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Parlamendi valimiste vahel.  2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised annavad võimaluse selle tava kasutamist tugevdada, leiavad saadikud.

 

Kolmapäeval vastu võetud resolutsioonis kiideti samuti heaks järgmised Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muudatused:

 

  • Euroopa Komisjoni volinikud võivad kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja võivad olla Euroopa tasandi erakondade esikandidaadiks Euroopa Komisjoni presidendi kohale, võtmata selleks palgata puhkust.

 

  • Euroopa Komisjoni president on kohustatud teavitama parlamendiliikmeid sammudest, mis on tehtud, et tagada sõltumatuse ja aususe põhimõtete austamine juhul, kui volinikud osalevad Euroopa Parlamendi valimistel.

 

  • Euroopa Komisjoni liikmed ei tohi valmiskampaaniaga seotud tegevuseks kasutada komisjoni töötajaid ega komisjoni materiaalseid vahendeid.

 

EP raportöör Esteban González Pons (EPP, ES): “EL peab olema demokraatlikum ja läbipaistvam, vastasel juhul  liit lakkab olemast.. Asjaolu, et kodanikud tunnevad Euroopa Komisjoni presidendi kandidaate juba enne Euroopa Parlamendi valimisi on samm õiges suunas.“.

 

Taust

 

Muudatused institutsioonide vahelisse raamlepingusse on EP presidendist ja fraktsioonijuhtidest koosneva esimeeste konverentsi ja Euroopa Komisjoni vaheliste läbirääkimiste tulemus. Need kiideti heaks EP põhiseaduskomisjonis 23. jaanuaril.

 

Lisainfo esikandidaatide protsessi kohta

 

Lissaboni leping nõuab, et Euroopa Ülemkogu, otsustades kvalifitseeritud häälteenamusega, esitab Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale, võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. Esikandidaadi protsessi ELi aluslepingus ei mainita. Kui seda esimest korda 2014. aastal kasutati, toimus see ELi riigi- ja valitsusjuhtide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa tasandi erakondade kokkuleppel.

 

“Spitzenkandidaten” või esikandidaadi protseduuri alusel saab Euroopa Komisjoni presidendiks Euroopa tasandi erakonna ”esikandidaat”, kelle erakond sai kõige enam kohti Euroopa Parlamendi valimistel. Nii nimetati 2014. aastal Euroopa Parlamendis enim kohti saanud Euroopa Rahvapartei esikandidaat Jean-Claude Juncker Euroopa Komisjoni presidendiks.

 

Euroopa tasandi erakonnad koosnevad riiklike tasandite erakondadest ja neid rahastatakse ELi poolt.  Enne 2014. aasta valimisi esitasid kõik Euroopa tasandi erakonnad oma esikandidaadi.