ELi 2020. aasta järgne eelarve peab vastama poliitikaeesmärkidele
- ELi peaks toetama rohkem teadusuuringuid, noori ja väikeettevõtteid
- ELi pikaajaline eelarve peaks toetama uusi prioriteete, aga ka jätkusuutlikku põllumajanduspoliitikat ja Euroopa vaesemaid piirkondi
- osaliselt asendama kogurahvatulupõhised sissemaksed
Parlamendiliikmed võtsid vastu oma seisukohad järgmise pikaajalise ELi eelarve kohta, mis peaks rahastama uusi prioriteete ja täitma Brexiti tõttu tekkiva puudujäägi.
Parlament võttis vastu kaks resolutsiooni 2021. aastal algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.
Parlament soovib, et ELi eelarves oleks piisavalt vahendeid, et tegeleda poliitiliste prioriteetidega ning uute väljakutsetega rände, kaitse- ja julgeolekupoliitika ning kliimamuutuste valdkonnas. Selleks, et tagada selleks piisavad vahendid ning samuti vahendid põllumajanduse ja Euroopa vaesemate piirkondade toetamiseks tuleks finantsraamistiku kulude ülemmäära tõsta praeguselt 1 protsendilt 1,3 protsendini 27 ELi liikmesriigi kogurahvatulust.
Parlamendi soovib suurendada teadusuuringute, Erasmus+, noorte tööhõive algatuse, VKEde ja Euroopa ühendamise rahastu kaudu infrastruktuuri arendamise toetamist.
Saadikud hoiatavad, et finantsraamistikus on võimalik kokku leppida ainult siis, kui vastavaid edusamme tehakse ka omavahendite puhul. Seega tuleks finantsraamistiku kulu- ja tulupoolt käsitleda eesseisvatel läbirääkimistel ühtse paketina.
Liikmesriikide sissemaksete vähendamine
Resolutsioonis kutsutakse üles reformima olemasolevaid omavahendeid ja järk-järgult uusi sisse viima. Võimalike uute omavahendite allikana näeksid saadikud reformitud käibemaksuvahendit, osa maksutulust, mis laekub hargmaistelt ettevõtetelt äriühingu tulumaksuna, finantstehingute maksu, digitaalmajanduse õiglasemast maksustamisest saadavat maksutulu või keskkonnamakse.
Uute omavahendite kasutuselevõtmine peaks võimaldama:
- kogurahvatulul põhinevate maksete osa vähenemist (eesmärk on 40 %), mis aitab liikmesriikide raha kokku hoida,
- vaid üksikutele liikmesriikidele kasulike tagasimaksete ja korrigeerimismehhanismide kasutamise lõpetamist,
- katta Ühendkuningriigi lahkumise tagajärjel tekkiv puudujääk suurendamata ELi maksumaksjate üldist maksukoormust.
Resolutsioon 2020. aasta järgse ELi pikaajalise eelarve kohta võeti vastu 458 poolthäälega (177 saadikut oli vastu ja 62 jäi erapooletuks).
Resolutsioon ELi omavahendite süsteemi kohta võeti vastu 442 poolthäälega (166 saadikut oli vastu ja 88 jäi erapooletuks)
Edasised sammud
Kaks vastuvõetud resolutsiooni on parlamendi sisendiks Euroopa Komisjoni poolt mais esitatavatele seadusloome ettepanekutele. Uue finantsraamistikku puudutava määruse vastuvõtmiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Resolutsioonides kutsutakse üles läbirääkimisi alustama niipea kui võimalik, et jõuda kokkuleppele enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.