2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised: Euroopa-meelsed, selgete ootustega noored valijad 

Pressiteade 
 
 

Euroopa Parlament avaldab valimistejärgse Eurobaromeetri uuringu esimesed tulemused.

28 liikmesriigis läbi viidud põhjaliku Eurobaromeetri uuringu tulemustest selgub, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel hääletanud Euroopa-meelsete noorte arv kasvas oluliselt. Valimisjärgsetel nädalatel tehtud uuringu raames vastas ligi 28 000 kodanikku kogu ELis küsimustele osaluse kohta Euroopa Parlamendi valimistel ning teemade kohta, mis neid hääletama innustasid.

Euroopa Parlamendi poolt täna avaldatud Eurobaromeetri uuringu esimesed tulemused näitavad, et kodanike toetus Euroopa Liidule püsib endiselt 1983. aastast alates kõrgeimal tasemel. Valimiseelsete uuringute tulemused leidsid kinnituse: 68% vastanutest (+1 protsendipunkt võrreldes 2019. aasta veebruari/märtsi uuringutulemustega) on arvamusel, et nende riik on ELi liikmelisusest kasu saanud.

ELi demokraatliku legitiimsuse seisukohast on veelgi olulisem nende Euroopa kodanike osakaalu järsk tõus, kes usuvad, et „nende hääl ELis loeb”: 56% vastanutest ehk 7% rohkem kui 2019. aasta märtsis jagab seda seisukohta. Tegemist on kõrgeima tulemusega alates 2002. aastast, mil küsimus esmakordselt esitati.

„Kodanike hääletamine sellekevadistel Euroopa Parlamendi valimistel põhines väga tugeval toetusel Euroopa Liidule ning oluliselt sügavamal veendumusel, et nende hääl ELis loeb,” ütles Euroopa Parlamendi president David Sassoli.

Üldine valimisaktiivsus 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel suurenes 8 protsendipunkti võrra 50,6 protsendini. See on kõrgeim osalus alates 1994. aastast ning ühtlasi esimene kord pärast 1979. aastat, kui Euroopa Parlamendi valimiste osalusaktiivsus on teinud kannapöörde. Kõige suuremad muutused registreeriti Poolas (+ 22 protsendipunkti), Rumeenias (+ 19 pp), Hispaanias (+ 17 pp), Austrias (+15 pp) ja Ungaris (+14 pp).

Uuringu tulemused näitavad, et Euroopa noored ning esmakordselt valijad tõstsid üldist valimisaktiivsust: 42% 16/18-24-aastastest vastajatest kinnitasid, et hääletasid Euroopa Parlamendi valimistel, seega on noorte osalus kasvanud 50%, kui võrrelda sama näitajat 2014. aasta tulemustega (28%). Samuti kasvas osalus 25–39-aastaste vanuserühmas, tõustes 12% võrra (35 protsendilt 2014. aastal 47 protsendini). Noorte ja esmakordselt valijate valimisaktiivsus ületab kõigi teiste vanuserühmade registreeritud valimisaktiivsuse kasvu.

Hääletamine kodanikukohuse täitmiseks ja Euroopa-meelsuse näitamiseks

Vaadates põhjustele, miks inimesed 2019. aastal hääletada otsustasid, mainitakse peamisena välja kodanikukohuse täitmist (52% valijatest, mis on 11 punkti võrra kõrgem kui 2014. aastal). 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistega võrreldes otsustas oluliselt rohkem kodanikke hääletada ka seetõttu, et nad on pooldavad ELi (25% ehk + 11 protsendipunkti) või olles seisukohal, et hääletuse abil saab midagi muuta (18%, + 6 pp).

„Euroopa Parlament ja selle valimised on saanud demokraatliku elukorralduse osaks. Ometi olid need valimised midagi enamat kui lihtsalt kodanikukohuse väljendus. Hääletati sellepärast, et pooldatakse ELi ning usutakse, et hääletamise teel saab asju muuta. Euroopa Parlament peab nüüd talle seatud ootusi täitma,” rõhutas Euroopa Parlamendi president David Sassoli.

27 liikmesriigis hääletati peamiselt seetõttu, et oma kodanikukohust täita. Kõigis 28 liikmesriigis oli 2014. aastaga võrreldes rohkem hääletajaid, kes tõid põhjusena välja ELile toetuse avaldamise, suurim kasv oli Saksamaal (39%, 14%), Iirimaal (27%, 15%), Itaalias (23%, 14%) ja Hispaanias (23%, 15%).

Eurobaromeetri valimistejärgses uuringus vaadeldi ka teemasid, mis ajendasid kodanikke Euroopa Parlamendi valimistel hääletama. Peamised küsimused, mis mõjutasid kodanike hääletamisotsust, olid majandus ja majanduskasv (44%), kliimamuutused (37%) ning inimõigused ja demokraatia (37%). Samuti mainiti ajenditena ka seda „kuidas EL peaks tulevikus toimima” (36%). 16 riigis nimetasid vastajad olulisima hääletusküsimusena majandust ja majanduskasvu, samas kui kaheksa riigi kodanikud pidasid enda jaoks kõige tähtsamaks teemaks kliimamuutust.

„Majandusreform, kliimamuutus, ELi tulevik ja inimõiguste kaitse: need on kõik peamised küsimused Euroopa Parlamendi jaoks. Nendes valdkondades oleme viimastel aastatel oma märgi jätnud ja kus jätkame kodanike huvide kaitsmist,” ütles Euroopa Parlamendi president David Sassoli.

Toimetajatele:

Euroopa Parlamendi valimistejärgne uuring viidi läbi Eurobaromeetri uuringuna 91.5. Kantar intervjueeris 27 424 (15-aastast või vanemat) vastajat üldise elanikkonna seas. Valimisjärgsed küsimused filtreeriti, hõlmates vaid valimisealised vastajad, üldjuhul 18+- (välja arvatud Austrias ja Maltal 16+, Kreekas 17+). Küsitlus viidi läbi 7. – 26. juunil 2019.

Euroopa Parlament avaldab täieliku aruande ning kõik tulemused ja tabelid 2019. aasta septembris.

Kontakt: 

 

Lisateave 

 

Tooteinfo 

Viide:  20190710IPR56721