• Esimest korda märkisid Euroopa kodanikud Eurobaromeetri uuringus kliimamuutuse prioriteediks 
  • Kuus eurooplast kümnest arvavad, et noorte kliimateemalistel meeleavaldustel on otsene mõju kliimapoliitikale 
  • Euroopa Parlamendi president David Sassoli osaleb ÜRO COP25 kliimakohtumisel 
2019. aasta Eurobaromeetri küsitlus - keskkond  

Eurobaromeetri tulemuste järgi peaks Euroopa Parlament eelkõige keskenduma võitlusele kliimamuutustega.

Võitlus kliimamuutustega ning meie keskkonna, ookeanide ja elustiku mitmekesisuse säilitamine peaks olema Euroopa Parlamendi tähtsaim prioriteet, vastasid Euroopa Liidu kodanikud uues Eurobaromeetri küsitluses. Uuringu tellis Euroopa Parlament ning see viidi läbi 2019. aasta oktoobris. Kliimamuutused olid eriti noortele üks põhilisi põhjuseid minna hääletama.

Kokku vastas 32 protsenti eurooplastest, et just kliimamuutustega võitlemine ning keskkonna säilitamine on kõige olulisem teema, millega Euroopa Parlamendi liikmed peaksid tegelema. Kliimamuutusi mainiti kõige tähtsama teemana 11 liikmesriigis, eriti Rootsis (62%), Taanis (50%) ja Hollandis (46%). Eestis peab seda esmatähtsaks teemaks 21%.

Eurobaromeetri uuringus küsiti vastanutelt ka seda, milline on kõige olulisem keskkonnaprobleem. Enamus eurooplasi (52%) usub, et kõige olulisemaks probleemiks on kliimamuutused. Järgnesid õhureostus (35%), merereostus (31%), metsade hävitamine (28%) ja jäätmete hulga kasv (28%). Eestis peeti kõige olulisemaks keskkonnaprobleemiks metsade hävitamist (54%).

Parlamendi president David Maria Sassoli saabub esmaspäeval Madridi, et osaleda ÜRO COP25 kliimamuutuste tippkohtumise avamisel. „Uuring näitab väga selgelt, et eurooplased tahavad näha Euroopa Liitu kliimamuutustega võitlemas. Viimasel täiskogu istungil Strasbourgis kiitis Euroopa Parlament heaks resolutsiooni, millega kuulutati välja kliima ja keskkonna eriolukord Euroopas ja kogu maailmas. Me kuulame oma kodanikke ja rõhutame sellega, et sõnadest ei piisa ning tuleb tegutseda,“ ütles president Sassoli.


Noorte meeleavalduste mõju

Noorte kliimaprotestid on toonud aasta jooksul tänavatele miljoneid inimesi Euroopa Liidus ja kogu maailmas.

Uus Eurobaromeetri uuring näitab, et ligi kuus Euroopa kodanikku kümnest on veendunud, et noorte kliima meeleavaldused on avaldanud otsest mõju kliimapoliitikale nii Euroopa kui ka maailmatasandil.

Iirlased (74%), rootslased (71%) ja küproslased (70%) on enim veendunud, et meeleavaldused toovad kaasa poliitilised meetmed Euroopa Liidu tasandil. Kõige vähem usuvad kliimaprotestide mõju näiteks tšehhid (42%) ja Ühendkuningriigi kodanikud (47%). Eestis usub 49%, et protestidel on olnud mõju Euroopa Liidu tasandi otsustusprotsessile ja 40%, et need on mõjutanud liikmesriigi poliitikat.


Eurobaromeetri taust

Alates 1973. aastast on Eurobaromeeter mõõtnud Euroopa kodanike hoiakuid ja ootuseid. . Eurobaromeetri uuringu viis läbi Kantar 8–22. oktoobril 2019 kõigis 28 ELi liikmesriigis. Uuringu valimi moodustas 27 607 üle 15-aastast vastajat. Uuring avaldatakse täismahus 10. detsembril 2019.