Teave Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta  

Pressiteade 
BUDG 
 
 

Teave ELi pikaajalise eelarve ehk mitmeaastase finantsraamistiku (ELi kulud) ja ELi omavahendite (ELi tulud) reformi kohta.

Alanud on ELi järgmise pikaajalise eelarve koostamine aastateks 2021–2027. Eelarvet koostades tuleb mõelda Euroopa tulevikule. Otsustada tuleb selle üle, mida Euroopa Liit teeb oma inimeste heaks rohkem, sama palju või vähem.


Antud küsimused ja vastused näitavad parlamendi positsiooni enne COVID-19 pandeemiat. Euroopa Komisjon teatas, et ajakohastab oma järgmise ELi pikaajalise eelarve ettepanekut (algselt esitatud 2018. aasta maikuus). Uuendatud ettepanek keskenub kriisijärgsele majanduse taastamisele. Ühtlasi peaks ettepanek sisaldama ka parlamendiliikmete soovitatud muudatusi. 


Alates kriisi algusest on Euroopa Parlament heaks kiitnud rea pandeemia tagajärgedega võitlemiseks vajalikke eelarvelisi ja muid meetmeid ning võtnud aprillis vastu resolutsiooni, milles nõutakse kindlamat ja ambitsioonikamat mitmeaastast finantsraamistikku. Kui Euroopa Komisjoni ettepaneku üksikasjad on avaldatud, kohandab parlament oma seisukohta.

  • Mitmeaastane finantsraamistik on Euroopa Liidu pikaajaline eelarve, mis koostatakse seitsmeks aastaks.


    ELi eelarve on peamiselt investeerimiseelarve, mis koondab rahalised vahendid poliitika rakendamiseks ning annab lisaväärtust kõigile ELi kodanikele, kuna selle abil tegeletakse ühiste probleemidega, nagu võitlus kliimamuutuste vastu, keskkonnakaitse, digitaalsed arengud, kaitse ja piirijulgeolek, sotsiaalõigused ja töökohad.


    Finantsraamistikus on terveks eelarveperioodiks kindlaks määratud ELi kulude piir. See puudutab nii kogukulusid kui ka iga tegevusvaldkonna kulusid. ELi kulud on jagatud kategooriatesse ehk rubriikidesse, mis vastavad ELi prioriteetidele ja tegevusvaldkondadele. Finantsraamistiku iga aasta kohta on kindlaks määratud kulutuste piirid ehk ülemmäärad.


    Seni on olnud viis mitmeaastast finantsraamistikku. Viies ja praegu kehtiv finantsraamistik koostati aastateks 2014–2020 ja võeti vastu 2. detsembril 2013. aastal.


    Praegune finantsraamistik lõppeb 31. detsembril 2020. Euroopa Komisjoni esitatud finantsraamistiku ettepanek ajavahemikuks 2021–2027 koosneb määruse eelnõust, kus on ära toodud ka kavandatud summad, ja seadusandlikest ettepanekutest ELi 37 programmi kohta.


    Lisateave:

    Teabelehed Euroopa Liidu kohta – mitmeaastane finantsraamistik

  • Kuna finantsraamistikuga on rahastamine kavandatud pikaks ajaks ette, on tagatud prognoositavus ja stabiilsus nii ELi poliitikaeesmärkide rakendamiseks kui ka toetusesaajate ja kaasrahastajate jaoks, kuna ELi eelarve on peamiselt investeerimiseelarve.


    Mitmeaastase eelarve põhimõte töötati välja 1980ndatel, et vähendada konflikti ELi institutsioonide vahel, tugevdada eelarvedistsipliini ja parandada eelarve rakendamist tõhusama kavandamisega.


    Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 312 on sätestatud, et mitmeaastane finantsraamistik kehtestatakse vähemalt viieks aastaks.

    Euroopa Parlament soovib nüüd kasutusele võtta 5+5aastase eelarveperioodi, et see kattuks Euroopa Liidu viieaastase õigusloometsükliga.


    Lisateave:

    ELi eelarve ajalugu


  • Finantsraamistikus ajavahemikuks 2014–2020 ette nähtud kulukohustused moodustavad jooksevhindades 1 087,2 miljardit eurot (või 2011. aasta hindades 963,5 miljardit eurot).


    Kulukohustused ja maksete assigneeringud on lahti seletatud allpool.


    Infograafiku allikas: Euroopa Parlamendi uuringuteenistus ja Euroopa Komisjon

MFF size        
The size of the MFF  

  • Riikide eelarvega võrreldes on ELi eelarve väike.


    Liikmesriigid kulutavad riigi tasandil oma sisemajanduse kogutoodangust keskmiselt 47,1%, samas kui finantsraamistik moodustab ELi kogurahvatulust vaid 1%, millest saab kasu terve Euroopa Liit. Seega moodustab Euroopa Liidu eelarve riigieelarvest vaid 1/40‒1/50.


    Kui võrrelda ELi aastaeelarvet keskmise riigieelarvega, näitavad absoluutarvud, et ELi eelarve on palju väiksem:

Comparison EU and national budgets        
Comparison EU and national budgets  

  • Finantsraamistikus ette nähtud vahendeid eraldatakse aastaeelarve alusel.


    ELi aastaeelarve peavad heaks kiitma nii Euroopa Liidu Nõukogu (kes esindab liikmesriike) kui ka Euroopa Parlament – mõlemad on ELi eelarvepädevad institutsioonid. Nõukogul ja parlamendil on iga-aastases eelarvemenetluses võrdne otsustusõigus.


    ELi aastaeelarves tuleb järgida eelarve ülemmäärasid, mis on iga programmi ja poliitikavaldkonna – nagu ühtekuuluvuspoliitika, põllumajandus, välissuhted – kohta finantsraamistikus kokku lepitud.


    Eelarves on ette nähtud ka paindlikkusinstrumendid, et tagada Euroopa Liidu suutlikkus reageerida ootamatu olukorra ja ettenägematu vajaduse korral, nagu ränne, finantskriis või loodusõnnetus.

    Lisateave:

    Liidu kulud


    Infograafik: eelarvepädevus (eelarvemenetlus)


  • Ligi 93% ELi eelarvest kasutatakse tegevuse rahastamiseks ELi liikmesriikides ja mujal. Sellest saavad kasu inimesed, piirkonnad, linnad, põllumajandustootjad, teadlased, üliõpilased, vabaühendused ja ettevõtjad.


    ELi halduskulud moodustavad kogu ELi eelarvest vähem kui 7%. See hõlmab kõikide ELi institutsioonide – peamiselt Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu – halduskulusid, sealhulgas kulud tõlkijatele ja tõlkidele, keda on vaja selleks, et teave jõuaks inimesteni kõigis ELi ametlikes keeltes.


    ELi eelarve on ainulaadne, kuna see ei tohi olla defitsiidis nagu riigieelarved, mida kasutatakse suurelt jaolt avalike teenuste ja sotsiaalkindlustussüsteemi rahastamiseks. ELi eelarve on peamiselt investeerimiseelarve.


    Lisateave:

    Mida Euroopa minu heaks teeb 


    Kuidas ELi eelarvet kasutatakse? Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaadete kogum (eraldi artiklid leiad siit)


    Näiteid ELi rahastatud projektidest (Euroopa Komisjon)


    Infograafiku allikas: Euroopa Komisjon

EU spending        
EU spending  

  • Iga liikmesriigi jaoks on kasu, mida ta saab ainuüksi ühtsest turust riigi sissemaksega võrreldes mitmekordne ning seda isegi kõige konservatiivsemate hinnangute järgi. (allikas: Euroopa Komisjon).


    ELi netomaksjate teemal toimuvas arutelus ei võeta arvesse kõiki majanduslikke ja mitterahalisi hüvesid, mida liikmesriigid saavad tänu ELi liikmeks olemisele. Paljudes poliitikavaldkondades, millel on piiriülene mõõde ja kus tuleb saavutada kriitiline mass, võib ühine tegevus Euroopa Liidu tasandil tuua kaasa paremad tulemused kui riikide omaette algatused.


    Mitmest uuringust selgub, et tänu ühtsele turule on suurenenud tööhõive ja majanduskasv püsib. Ühtne turg on pärast 1990. aastat muutunud üha tugevamaks. Tänu ühtsele turule on loodud 3,6 miljonit uut töökohta. Lisaks, ELi SKP oleks 8,7% väiksem, kui ühtset turgu loodud poleks. Ühtne turg annab ELi keskmisele kodanikule juurde ligi 840 eurot aastas.


    Eelarve netotasakaal ei näita ELi kuludest ja liikmesusest saadavat kasu korrektselt. Selle näitaja põhjal tehtud eelarveotsuste tõttu sünnivad poliitilised otsused, mis on kallutatud programmide kasuks, mis tagavad raha tagasivoolu liikmesriikidesse, ehk siis ilma lisaväärtuseta. Suurema lisaväärtuse saamist Euroopa Liidust takistab palju nn õiglase vastutasu ootus. Netotasakaalu tähtsustamise ‒ mis on eksitav ‒ põhjus peitub selles, et raha toomine liikmesriiki tagasi loob hea mulje ja on poliitiliselt populaarne, kuna on lihtne kindlaks teha, kes antud riigis ja piirkondades raha on saanud. Lisaks need poliitikapõhimõtted, mille kasu Euroopa Liidule on rohkem hajutatud ja mis ei hõlma raha suunamist enda liikmesriiki, on valijate ja poliitikute hulgas vähem populaarsed (allikas: Euroopa Parlamendi uuringuteenistus).


    Lisateave:

    TAHAN OMA RAHA TAGASI!... ehk kuidas saada üle nn õiglase vastutasu kinnisideest eelarve netotasakaalu suhtes: tausta selgitavad dokumendid


    Euroopa mõõtmest tulenev kahe triljoni eurone lisatulu: Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kaardistamine (2019–2024) (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus)


    Tehniline ülevaade ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta (Euroopa Komisjon)

EU single market benefits        
EU Single market benefits  
EU revenue 2018        
EU revenue 2018  

  • Kaalul on Euroopa tulevik. Otsuseid tuleb teha selle kohta, mida Euroopa Liit teeb pärast 2020. aastat oma inimeste heaks rohkem, sama palju või vähem.


    Praegu kehtiva finantsraamistiku (2014-2020) perioodi algusest alates on ELi eelarves tulnud arvestada uute raskustega, mis tulenevad kasvavast ebastabiilsusest naaberriikides, rändekriisist, julgeolekuohtudest ning investeeringute pidevast märkimisväärsest puudujäägist Euroopa Liidus pärast finants- ja majanduskriisi.


    Keeruline on rahastada ka võitlust kliimamuutuse vastu. Parlament kutsus oma 2019. aasta oktoobri resolutsioonis üles järgima ELi eelarves kliimamuutuse küsimuste integreerimise põhimõtet, et tagada CO2-neutraalsele majandusele ülemineku jaoks piisavad vahendid.


    Peale selle soovib EL rahastada ka tihedamat koostööd kaitsevaldkonnas. Ühtlasi tuleb arvestada sellega, et Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust tekitab eelarvesse suure puudujäägi.


    Seega peaks 2021.–2027. aasta finantsraamistik andma liidule „ressursid, mida on vaja kestliku majanduskasvu, teadusuuringute ja innovatsiooni suurendamiseks, noortele mõjuvõimu andmiseks, rändeprobleemide tulemuslikuks lahendamiseks, tööpuuduse, jätkuva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edasiseks tugevdamiseks, kestlikkuse, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste küsimustega tegelemiseks, ELi julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks, liidu välispiiride kaitsmiseks ja naaberriikide toetamiseks“. (Euroopa Parlamendi seisukoht mitmeaastase finantsraamistiku kohta 2018. aasta novembris vastu võetud resolutsioonis)


    2021.–2027. aasta finantsraamistik arvudes (Euroopa Komisjoni ettepaneku ja Euroopa Parlamendi seisukoha võrdlus)


    Lisateave:

    Teabelehed Euroopa Liidu kohta – Mitmeaastane finantsraamistik


    ELi eelarve tuleviku jaoks (Euroopa Komisjoni veebisait)

MFF negotiation team        
MFF negotiating team  

  • Euroopa Parlament rõhutab, et „ei anna nõusolekut mitmeaastasele finantsraamistikule ilma kokkuleppeta reformida ELi omavahendite süsteemi“. Parlamendi arvates tuleks kulusid ja tulusid käsitleda koos.


    Parlament toetab olemasolevate omavahendite alles jätmist ja uute omavahendite järkjärgulist kasutusele võtmist. ELi liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid otseseid osamakseid tuleks vastavalt vähendada.


    Parlamendi arvates võiksid uued omavahendid olla järgmised:

    • äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas;
    • digiteenuste maks;
    • finantstehingute maks;
    • heitkogustega kauplemise süsteemi tulu;
    • plastimaks ja
    • mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist.

    Parlament nõuab kõigi tagasimaksete ja korrektsioonide kaotamist, käibemaksupõhise omavahendi lihtsustamist, liikmesriikidele tollimaksu kogumise eest jäetava tasu vähendamist ning ELi eelarvesse trahvide ja lõivudena muu tulu lisamist.


    Parlament võttis 2018. aasta novembris vastu seisukoha ELi omavahendite süsteemi reformimise ja mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta mitmeaastase finantsraamistiku vahearuandes. Oma seisukohta kinnitas ta 2019. aasta oktoobris, pärast Euroopa Parlamendi valimisi.


    Lisateave:

    Teabelehed Euroopa Liidu kohta – Liidu tulud


    Euroopa Liidu omavahendid: ELi rahastamissüsteemi reformimine

Own Resources: EP and Commission proposals        
Own Resources: EP and Commission proposals  

  • Kuna ELi eelarves tuleb hallata mitmeaastaseid meetmeid, tehakse vahet kulukohustustel (jooksval eelarveaastal võetud kõigi juriidiliste kohustustega seotud kulud, millel on tagajärjed tõenäoliselt järgnevatel aastatel) ja maksete assigneeringutel (jooksval aastal tegelikult välja makstud raha, sh eelnenud aastatel võetud kohustuste täitmiseks). Sel põhjusel on maksete summa finantsraamistiku viimastel aastatel tavaliselt suurem.


QR link to the online version of this briefing        
QR link to the online version of this briefing  

Kontakt: 

 

Further information 

 

Tooteinfo 

Viide:  20200115IPR70326