Parlament: EL vajab majanduse elavdamiseks 2 triljoni euro suurust paketti 

Pressiteade 
Täiskogu istung 
 
 
  • Taastumisfond tuleb lisada ELi pikaajalisele eelarvele ja see peaks koosnema peamiselt toetustest. 
  • Taastumiskava ei tohi kasutada ettekäändena, et vähendada toetust juba olemasolevatele programmidele. 

Parlamendiliikmed rõhutavad uues resolutsioonis, et ELi järgmine pikaajaline eelarve ja majanduse elavdamise kava peavad keskenduma inimeste aitamisele.

Resolutsioon võeti vastu 505 poolthäälega. Vastu hääletas 119 saadikut, erapooletuid oli 69.


„Euroopa kodanikud peavad olema majanduse elavdamise plaanide keskmes,“ rõhutavad parlamendiliikmed, lisades, et Euroopa Parlament seisab kindlalt kodanike huvide eest. Kõigil majanduse elavdamiseks tehtavatel sammudel peab olema selge sotsiaalne mõõde. Nad peavad vähendama sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning aitama neid, keda kriis kõige rängemalt tabas.


Parlament nõuab, et uus taastumisfond oleks 2 triljoni euro suurune, et seda rahastataks pikaajaliste tagasinõudevõlakirjade abil ning et raha eraldataks laenude, ja peamiselt toetusteks ning investeeringuteks ette nähtud otsetoetuste ja omakapitali kaudu. Lisaks nõuavad parlamendiliikmed, et Euroopa Komisjon ei kasutaks „kahtlasi kordajaid ambitsioonikate numbrite avaldamiseks“ ja hoiduks „finantsilisest nõiakunstist“, sest kaalul on ELi usaldusväärsus.


Majanduse elavdamise investeeringud peavad lisanduma ELi pikaajalisele eelarvele


Euroopa Parlamendi liikmed rõhutavad, et taastumiskava peab lisanduma järgmisele pikaajalisele eelarvele aastateks 2021-2027. Kriisikava ei tohi sündida olemasolevate ja tulevaste ELi programmide arvelt. Lisaks toonitavad nad, et ELi pikaajalist eelarvet tuleb suurendada. Kui resolutsioonis esitatud nõudmisi ei täideta, lubab parlament kasutada vetoõigust.


Parlament peab olema täielikult kaasatud taastumisfondi kujundamise, vastuvõtmise ja rakendamise (sh järelvalve) protsessi. Saadikud hoiatavad Euroopa Komisjoni, et majanduse elavdamise strateegia, mis ei tugine parlamentaarsele järelevalvele, ei ole vastuvõetav.


Taastumise fookuses peavad olema rohelepe ja digiareng


Ulatuslik majanduse elavdamise pakett, mida parlamendiliikmed nõudsid juba 17. aprilli resolutsioonis, peab hõlmama piisavalt pikka ajavahemikku, et tulla toime praeguse kriisi eeldatava sügava ja pikaajalise mõjuga. Taastumiskava peab aitama ELi majandust, toetama VKEsid, pakkuma uusi töövõimalusi ja ümberõpet, mis aitavad leevendada kriisi mõju töötajatele, tarbijatele ja leibkondadele. Parlament soovib, et investeeringud seataks tähtsuse järjekorda vastavalt rohelileppele ja digiarengu tegevuskavale ning nõuab uue eraldiseisva Euroopa terviseprogrammi loomist.


ELi omavahendite reform on vältimatu


Parlamendiliikmed kordavad soovitust võtta kasutusele uued omavahendid ehk ELi tuluallikad, et vältida liikmesriikide ELi eelarvesse tehtavate otsemaksete edasist suurenemist. Ühtlasi aitaksid uued omavahendid katta tulevase pikaajalise eelarve ning taastumisfondi vajadusi. Kuna ELi tulude ülemmäär sõltub kogurahvatulust, mis kriisi tõttu märkimisväärselt väheneb, nõuavad parlamendiliikmed "omavahendite ülemmäära viivitamatut ja püsivat suurendamist“.


Taust


Euroopa Komisjon peaks lähiajal esitama uuendatud ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku ja majanduse elavdamise fondi kohta, mis võtavad arvesse tervishoiukriisi ja selle tagajärgi.


ELi praegune pikaajaline eelarve lõpeb 31. detsembril 2020. Seetõttu vajab liit uut seitsmeaastast eelarveraamistikku. 2018. aasta mais esitas Euroopa Komisjon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021-2027) kava. Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 2018. aasta novembris ja kinnitas seda 2019. aasta oktoobris. Nõukogu ei ole oma seisukohas veel kokkuleppele jõudnud.