ELi pikaajaline eelarve: parlament nõuab abisaajatele tugivõrgustikku  

Pressiteade 
Täiskogu istung 
 
 
  • Kui 2020. aasta järgses ELi pikaajalises eelarves ei jõuta õigeaegselt kokkuleppele, tekib oht maksehäireteks. 
  • Parlamendiliikmed nõuavad Euroopa Komisjonilt kriisiolukorra eelarvekava, mis kindlustaks jätkuva ELi rahastuse COVID-19 kriisijärgsel perioodil. 
Ilma eelarve kriisikavata 2021. aastaks ei pruugi kümned tuhanded noored saada võimalust osaleda Erasmus+ vahetusprogrammis  

Euroopa Parlamendi saadikud leiavad, et praegune tervisekriis kohustab ELi veelgi tõsisemalt valmistuma olukorraks, kus järgmine ELi pikaajaline eelarve ei jõustu 1. jaanuaril 2021.

Kolmapäeval võtsid Euroopa Parlamendi liikmed 616 poolthäälega vastu seadusandliku algatusraporti, milles nõutakse, et Euroopa Komisjon esitaks 15. juuniks 2020 hädaolukorra eelarvekava, mis kaitseks ELi programmidest toetuse saajaid. Seadusandliku resolutsiooni vastu hääletas 26 parlamendiliiget, erapooletuks jäi 46.


Vaatamata sellele, et praeguseid eelarve ülemmäärasid saab automaatselt pikendada, kui uus pikaajaline eelarve järgmise aasta alguseks ei jõustu, aeguvad mitmed programmid nagu Ühtekuuluvusfond, Erasmuse või teadusuuringute programmid 2020. aasta alguses. Resolutsiooni eesmärk on tagada tugivõrgustik inimestele, piirkondadele, linnadele, talupidajatele, ülikoolidele ja äridele, kes saavad kasu ELi programmidest ning välistada praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga seotud programmide katkemine või korrapäratu pikendamine.


Keskmes COVID-19 tagajärjed


Parlamendiliikmete arvates peaks kriisikava suunama ajutiselt ümber eelarve, et lahendada probleeme ja leevendada COVID-19 viirushaigusest põhjustatud majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi ning aidata kaasa taastumisele, pakkudes suuremat paindlikkust ja lisavahendeid nagu tehti selle aasta eelarvega.


Euroopa Parlament kutsus 17. aprillil üles looma ulatuslikku majanduse elavdamise paketti, mis hõlmab ka pikaajalise eelarve suurendamist. Tänase resolutsiooni järgi on kriisikava parem alus Euroopa Liidu taastumiseks ja poliitiliste prioriteetide saavutamiseks kui hilinenud või ebapiisav pikaajaline eelarve.


Tsitaadid


Jan Olbrycht (EPP, Poola), kaasraportöör: “Praegune olukord vajab ebatavalisi lahendusi. On alust karta, et tänaseks kuhjunud hilinemiste tõttu ei saa uus pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 õigeks ajaks valmis. Seetõttu kutsume Euroopa Komisjoni üles esitama kriisikava järgmise aasta eelarve tarvis. Kriisiajal peab ELi eelarvest kasu saajatel olema kindlus järgmise aasta suhtes. Euroopa Parlamendi liikmed otsivad kõikvõimalikke lahendusi, et kindlustada ELi eelarve stabiilsus.”


Margarida Marques (S&D, Portugal), kaasraportöör: “Inimesed, ettevõtted ja kodanikuühiskond ei suudaks mõista, kui 2021. aasta 1. jaanuariks ei oleks meil jõustunud ELi eelarvet. Seda olnuks raske mõista juba enne pandeemiat, ent see on veelgi keerulisem nüüd, kui COVID-19 põhjustatud kriis on avaldanud mõju peredele, koolidele, ettevõtetele ja majandusele tervikuna. Kutsume Euroopa Komisjoni üles esitama kiiresti ELi järgmise seitsme aasta eelarve ettepanek, mis oleks ambitsioonikas ja milles sisalduks tugev taastumisfond, mis vastab kodanike ootustele. Komisjon on uue ettepaneku esitamisega juba hilinenud; Euroopa Ülemkogu peab saavutama kokkuleppe ja Euroopa Parlament andma oma nõusoleku. Kuid me ei saa võtta täiendavaid riske. Seepärast kutsume Euroopa Komisjoni veel kord üles esitama oma kriisikava. See kava peab tagama tugivõrgustiku ELi programmidest kasu saajatele.”


Taust


Kuna praegu kehtiv ELi pikaajaline eelarve lõppeb 31. detsembril 2020, vajab EL uut eelarveraamistikku järgmiseks seitsmeks aastaks. 2018. aasta mais esitas Euroopa Komisjon plaani järgmiseks pikaajaliseks eelarveks aastateks 2021-2027. Seoses tervisekriisiga teatas Euroopa Komisjon, et esitab 2020. aasta mais uue ettepaneku. Euroopa Parlament võttis vastu oma seisukoha pikaajalise eelarve kohta 2018. aasta novembris ja kinnitas seda uuesti 2019. aasta oktoobris. ELi Nõukogu ei ole veel ühisele seisukohale jõudnud.


Järgmised sammud


Eelarveraamistiku raport kiideti heaks parlamendiliikmete häälteenamusega. Seega peab komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 esitama vastava ettepaneku või teavitama parlamenti põhjustest, miks ta seda ei tee.


Enne möödunud aasta juulis toimunud hääletust, millega Euroopa Parlament kinnitas ametisse Euroopa Komisjoni presidendi, lubas Ursula von der Leyen: „Kui parlament võtab oma liikmete häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles palutakse komisjonil esitada seadusandlikud ettepanekud, luban ma vastata seadusandliku aktiga, järgides täielikult proportsionaalsuse, subsidiaarsuse ja parema õigusloome põhimõtteid.“